Karude jäljed kraavijääl

 

Karu ehk pruunkaru      Ursus arctos

 

Märtsikuu viimane päev pakkus väikese „vimka“, kevadine lumikellukeste meri sai kaetud lumevaibaga.

Selline ootamatu ilmamuutus tuli kohetselt ära kasutada ja saigi ette võetud väike metsaretk, mis paljastas rohkem, kui olin oodanud.

Plaan oli öösel maha sadanud lumel põdra tegutsemisjälgi uurida ja hea õnnel korral põtrade tegemisi  jäädvustada - aga plaaniks see jäigi.

Mul on selline „lemmik“ põtrade vaatlemise piirkond kuhu sõitsingi. Silma hakkas, et aasta loomakesed (metskitsed) olid metsatukast väljunud ja jälgede järgi otsustades, suisa hirmunult ning põllule jõudes pole hoogu maha võetud…

Alustuseks oletasin: kas peavad jahimehed metssea jahti või on ilves otsustanud metskitsedele „tuule alla“ teha? Sain vaevalt sadakond meetrit edasi sõita, kui märkasin kolme galoppiva põdra jäljerida.  Põdradki olid  metsatukast kiiruga lahkunud. Ilmselgelt oli miski loomi häirinud. Jätkasin aeglast sõitu metsatuka ümber, et põhjus välja selgitada. Vaevalt kilomeeter läbitud, märkasin ees jäljerida, mida kaugelt vaadates pidasingi jahimeeste omaks. Jälgedeni jõudes mõistsin, et põtrade ja kitsede elurahu on häirinud sootuks karud - kui täpsem olla, siis emakaru koos kahe pojaga. Aega kaotamata haarasin kaamera ja jälgi pidi suundusin metsa, aga selles suunas kust karud olid tulnud.

Esimesed sada meetrit lookles jäljerida mööda RMK raie sihti, aga siis läksid jäljed kraavijääle, mis metsas veel niivõrd tugev, et kandis isegi kolme karu. Mööda kraavi veel sadakond meetrit, kus jäljerida pööras võsanoorendikku (seal sain paarsada meetrit võsarägastikust läbi murtud). Silma hakkas, et karud olid võsa läbinud  ilma suurema  vaevata ja karupojad suisa mängeldes. Veidi kaugemal võsanoorendikus hakkas silma üksik  kuusk, sealt olid karud tulnud. Jõudes  kuusele ligemale hakkas silma karudede ööbimispaik - see oli lihtsalt lumevaba laik ja oli ilmselge, et karud olid siin puhanud.

Video: LINK

Tegin antud ööbimispaigast väikse video

Hakkasin nuputama, miks karud olid otsustanud hommikuse lumega liikvele minna?  Kuulatades ümbrust, õnnestus ilma suurema vaevata tuvastada, mis karuemale võis ohtlikuna tunduda. RMK raietööd toimusid linnulennult vaid pooleteise kilomeetri kaugusel. Harvesteri tööhelid kostusid läbi lageraie lankite nagu oleks töid teostatud vaid mõnisada meetrit eemal. Seetõttu otsustaski ohtu tajunud karuema asukohta vahetada.

Kirjeldatud piirkonda oli emakaru tulnud „rikkaliku toidulaua“ tõttu sest pea iga paari kilomeetri takka  on võimalik kõht täis pohmida. Ma ei mõtle põtru, ega metskitsi, keda karuema vaevalt  kätte saakski. Ümbruskonna  jahimeestel paikneb väikesel maaalal mitmeid metssigade söödaplatse. Ilmselt ongi karu harjunud kevadeti söödaplatsidel toituma. Esimene söödakoht jäi karupere ööbimiskohast umbes kolmesaja meetri kaugusel ning arvestades karuema liikumissuunda, teab loom väga hästi, kus asub järgmine metssigadele mõeldud söödaplats.

Tegelikult hea, et karudel sellised rikkalikud võimalused kevadel kasutada on. Kui jahimehed peaks otseselt ette antud reeglitest kinni ei jääks karudel muud üle, kui inimasustuse lähedusest toitu otsida. Põhjus selles, et karud on harjunud juba aastaid iga kevade jahimeeste käest süüa saama ja seda päris  arvestatavates kogustes.

Hetkel jagub selles piirkonnas toitu nii metssigadele, kui jääb üle karudelegi…

Eks see metssigade söötmine selline kahe teraga mõõk ole. Ühest küljest tagab see selle, et karudel on kõht täis ning nad ei satu erinevatesse „sekeldustesse“. Teisest küljest tagab rikkalik toidulaud  ka metssigade paremat sigivust, mis omakorda soodustab Aafrika seakatku levikut ning pikendab taudi  püsimist meie metsades. 

Kuid kevadel on ilmselt parem, kui karudel on kõht täis ja metssead pigem üle toidetud, aga seda ilmselt ainult kevade esimestel kuudel.