Tasakaalus olev kliimakskooslus kujuneb aastatuhandetega ja Eestis saab seda näha eelkõige inimese poolt rikkumata (kuivendamata, raiumata) rabamassiivides. Laulasmaa rannamännikus näeb tõelisi põlispuid (300…400 aastased või vanemad), mis osalt on mattunud liivaluitesse ja ikkagi ellu jäänud. Liivasse uppunud võrast on kasvanud uued puudegrupid. Võrad ulatuvad nõmmemännikus maani ja neid laasida võra tõstmise eesmärgil, nagu on tehtud puhkekeskuses, on vanade puude välimuse ja männiku ilu rikkumine. Laulasmaa maastikukaitseala on vaid väike osa kogu põlisest rannamännikust. Ei ole siin eraldatud vääriselupaiku ega märgitud kaitsealuseid vanametsa liike looduskaitse kaardikihile.

11. juuni pühapäeva hommik Laulasmaal oli tuulevaikne, päikesepaisteline ja soe. Männi isaskäbides olevad tolmukotid avanesid ja tolmuterad pääsesid välja. Kella ühe paiku läks pilve ja tõusis tuulepuhang, mis rannikumändidelt käbitolmu massiliselt õhku paiskas. Moodustus kollane käbitolmu pilv, mis alla tuult liikudes õhu nähtavuse minutiteks alla viis. Sellist loodusnähtust tuleb harva ette.

Kollase käbitolmu pilves Laulasmaa 11.6.2017 kell 13:05. Foto Vello Keppart

Käbitolmust oli rannas suured kollased viirud, millest on kirjutanud Maie Toom Eesti Looduse 2001. a mainumbris: LINK

Vihm peseb õhu käbi- ja õietolmust puhtaks, lombid muutuvad kollaseks, sellest loodusnähtuse rahvapärane väljend — sadas väävlivihma.

Väävlivihmast moodustunud lombi muster vihma ajal. Foto Vello Keppart