Harilik vaarikas       Rubus idaeus

Häid vabarnakohti peab tõsine huviline igal aastal otsima, kui soovib oma perele talvisel ajal aromaatset ning tervislikku suvemeenutust pakkuda.

Kuidas otsida, kui pole eriline „metsainimene“? Meie metsad on täis lageraiete lanke. Pärast puude langetamist, kusagil kolme kuni viie aasta möödudes tasub raiesmikel pilk peal hoida. Luureks on igati sobiv aeg sest osa vaarikatest veel õitseb, aga viljad hakkavad valmima kuu lõpus. Vaarikatele tänavused ilmad sobivad vaid õitsemine jäi veidi hilinenuks, kuid pole olnud põuda, mis vaarikad väikesteks ja kribudeks jätaks. Kasvukohtadena sobivad samuti laane- ja salumetsad, metsaservad või teede veered.

Läheme raiesmikule tagasi, et miks kolme kuni viie aasta möödudes pärast lageraiet? Vaarikapuhmad kasvavad sel ajal veel üksikute kogumitena, kasvatades ka suuremaid vilju ja mis pole vähetähtis, põdrakanepist paistavad vaarikad veel välja.

Aga miks samal raiesmikul ei võiks aastaid vaarikal käia, et vaja jälle uusi kohti otsida? Paar aastat ikka võib, kuid vaarikataimed kasvavad siis tihedamalt nagu konkurenttaimedki ning noored puud hakkavad pisitasa päikest varjutama. Teadupärast on vaarikataimed valguslembid, samuti vähenevad pinnases toitainete varud ja kõik eelloetletu kahandab oluliselt vaarika saagikust.

… aga praegu on veel metsmaasika aeg.