Rohusilmik        Apanthopus hyperantus

Paljudele loodusesõpradele on rohusilmikud tuttavad, olles meil tavalisemad ja arvukaimad pruunid päevaliblikad. Kohata võime pea kõikjal: avamaastikel, põldudel, niitudel, kuivematel aruheinamaadel ning vähema liiklusega kruusateede veertes lendlemas. Kergem oleks öelda, et soos või rabas me rohusilmikuid ei kohta.

Tänavuste suveilmade suhtes ei taha enam sõna võtta, aga rohusilmikud näeb lendlemas ka pilviste ilmadega ja kerge vihmaga, kui teised liblikad peidus püsivad. Välja ilmusid valmikud juuni teises pooles.

Isasliblikate tiibade ülakülg võib mõnel isendil isegi mustana näida ning emasliblikate tiivad võivad veidi heledamad olla (kui liblikapaari näete koos lendlemas on lihtsalt hea võrrelda). Eelnimetatu on vaid teadmiseks, aga mitte sugupoolte kindlaks eristamiseks.

Rohusilmikute tiibadel näeme tumedaid, kollasega ääristatud silmalaike, seda nii ees-, kui tagatiibade välisalas. Ühtlaselt heledam pruun on tiibade alakülg: eestiival kolm ning tagatiival viis silmatähni. Tiibade siruulatus jääb kolme ja nelja sentimeetri vahemikku. Õitele laskunud rohusilmikud lasevad endid hästi vaadelda, näidates nii oma üla- kui alatiibu.

Augustikuuks on rohusilmikute välimik juba päris kulunud ning narmendav ja siis jääbki neid pisitasa vähemaks.

Rohusilmik