Lugejakiri ja video: metskitsede pered

Postitas Looduskalender - L, 12.08.2017 - 14.14
Autorid

Video salvestas, pildistas ja loo pani kirja Mati Sepp

Sisu

Video: LINK

Olen suveõhtuti jälginud metskitsede tegutsemist, aga alati käib sellega kaasas teadmine, et loodus on üks karm koht elamiseks…

Viie hektarilisel põllul käib söömas parimatel päevadel kuni neli metskitse ja sokk. Igaühel oma nurgake, kuid siiani pole kitsed kaasa võtnud tänavusi tallesid.

Põhjuseks võib olla rebane, kes samuti põldu külastab. Näib nagu otsik rebane pisinärilisi, aga kitsed hoidsid rebasega alati ohutut vahemaad ja ega rebanegi kitsede juurde väga ei tükkinud. Tavaliselt rebane üle paarikümne minuti põllul ei veetnud, jälgis alati hoolega, mis ümbruses toimub ja püüdis vahest mõne hiiregi.

Rebane saabus alati ühest kindlast metsatukast ning suundus pea alati peale väikest jahilkäiku põllul samas suunda tagasi - ilmselt rebaselgi pere läheduses kasvamas. Lage ädalapõld ei paistnud rebasele eriti meelt mööda olevat, sest iga mööduvat autot jälgis loom hoolega ning silkas autode möödudes alati metsatuka poole tagasi.

Nagu kitsedki, jälgisin mina rebast oma varjepaigast ja mõtlesin: kas rebane on ümbruskonna kitsetalled üles leidnud või mitte?

Piirkondades, kus rebaste arvukus kõrge on oht, et kiskja võib talled üles leida ja nende nelja metskitse talled ei pruugi loodus seaduste järgi täiskasvanuks saada sest rebanegi peab oma kutsikad elujõulisteks kasvatama. Looduses käivad asjad vahest karmimalt, kui meie seda sooviks.

Muret süvendas asjaolu, et kui õhtuti metskitsi vaatlemas käisin oli kitsed alati ilma talledeta. Mõistsin, et on kaks võimalust: kas metskitsed arvestavad rebasega, kes põllul patrullimas käib või polegi enam tallesid. Päevad möödusid, on augustikuu ja kitsetalled peaks olema juba piisavalt suured, et koos emasloomaga ringi liikuda ning samuti isukalt rohtu sööma.

Paari päeva eest parkisin auto tavalisse kohta, tõmbasin selga maskeerimisriietuse ja suundusin oma vaatluskohta. Ei läinud kaua, kui umbes viiekümne meetri kaugusel tõusis rohust üles metskits. Täiskasvanud loom oli ennast minu eest osavalt varjanud sest selle koha peal kasvas juba üsnagi kõrge rohi ja metskits ei paistnud sealt lihtsalt välja, aga minu tulekut ei kuulnud metskits samuti. Mõni hetk hiljem tõusis ligidusest üles üks kitsetall ja siis teinegi.

Rõõm oli suur, sain pisikesi tegelasi jälgida terve õhtu. Aga juba õhtu hämardudes ilmus põllule veel üks kolmeliikmeline pere. Vähemasti kahel „kitsemammal“ on talled alles…

kitsemamma

Pildistasin „kitsemammat“, kui ta vahepeal rohus puhkas, kitsetalled tema kõrval, aga rohi on juba niivõrd kõrge, et vanaloomgi paistab vaevu välja.