Naerukajakate rändavad seltsingud

Postitas Looduskalender - E, 28.08.2017 - 19.19
Autorid

Fotod Arne Ader

 

Naerukajakad

Naerukajakad

Sisu

 

Naerukajakas      Larus ridibundus

 

Kevadel küntavatel põldudel traktorite järel parvedes tegutsenud kõigile tuntud, kaelani kohvipruuni peaga naerukajakad keda ka sügiskünni aegu märkame: suurus justkui kevadiste lindudega sarnane ajal, kuid kuidagi heleda peaga – naerukajakad on talvesulestikus.

Meil pesitsenud linnud alustasid rännet talvitusaladele juba mõne nädala eest. Põhja poolt saabuvad läbirändajate seltsingud jäävad harvemaks alles oktoobrikuus ning talve hakul kohtame jäävabades oludes veel vapraid talvitujaid.

Talvesulestiku heaks määramise tunnuseks oleks tume laik otse silma taga. Naerukajakate laba ja hoosulgede otsad on mustad ja seda neid märkame isegi kokkupandud tiibade korral, saba juures.

Noorlindude sulestikus võime märgata pruunikaid toone veidi enam, kui saame puhkavaid linde rahulikult kaldakividel jälgida. Naerukajakate pikkus jääb alla neljakümne sentimeetri, kuid tiibade siruulatust jagub umbes kolmsada grammi kaaluvatel lindudel kuni meeter. Vanalindudest näivad isaslinnud kröömike kogukamad ning on kaalultki veidi raskemad.

Rändeseltsingud püsivad toitumispaigal tavaliselt paar päeva, siis liigutakse pisitasa jälle edasi (adruvallidel näeme tegutsemas samuti rändel olevaid kahlajaid veidi kaldast eemal kosklaid). Rännet näeb nii kahlajakaamera, kui hallhüljeste seirekaamera vahendusel, aga muidugi looduses, kenade ilmadega mere ääres hulkujad… ja binokkel võiks huvilisel ikka kaasas olla.

Kaldavees ju eriti kala pole, millest siis selline hulk linde adruvallil toitub? Paljudele meie seast on kujunenud sisseharjunud teadmine, et merel toituvad kajakad kalast. Naerukajakate toidusedel koosneb suuremalt jaolt hoopis kõikvõimalikust leitavast loomsest toidust. Vaiksetel metsajärvedel või merelahtedes ei kalastata vaid jahitakse kiile või teisi lendavaid putukaid. Põldude künni ajal, kus värskelt mulda pööratakse leiavad linnud vihmausse, putukaid või nende vastseid vahel tigusid ning hiiri ja konni…

Mere kaldaaladel, rannavööndis toitutakse kõikvõimalikest selgrootutest ja limustest, kui mõni ogalik või mudil just ette jääb ei põlata ära sedagi suutäit.

Linnakajakate toiduratsioon kuulub ikka see, mis inimestest üle jääb.

Sügisel võime peale sattuda, kui naerukajakad puude alt tammetõrusid otsivad, puude seemnetega maiustavad või isegi marju söövad…

Naerukajakad tormisel rannal. Austurgrunne, Vormsi island

Naerukajakad tormisel rannal. Austurgrunne, Vormsi island