Must-toonekure kaamerad Eestis ja Lätis

Postitas Looduskalender - E, 18.09.2017 - 22.22
Autorid

Pesitsusaja kokkuvõte Urmas Sellis, Eesti Ornitoloogiaühing

Sisu

Nagu must-toonekure pesaelu jälgijad juba hästi teavad, olid pesitsustulemused kahes jälgitavas pesas erinevad. Lätis seni edukalt poegi kasvatanud pesas pesitsemine ei õnnestunud. Võimalik, et kevadel põgusalt kohal olnud emaslind polnud see, kes varem siin pesitses ja hiljem tulnud kohaliku isaslinnuga nad pesitsuspaari ei moodustanud. Nii saimegi näha, kuidas üksik isaslind pesa ehitab ja seda regulaarselt külastab. Nagu Läti kolleeg  Maris Strazds kirjutab, käis pesal mitu emaslindu, aga ükski ei jäänud pidama. Need võisid olla läbirändavad isendid (Eestist?), kes väikse rändepeatuse sellel pesal tegid. Mõned neist jõudsid ilmselt ka pesitsemiseks liiga hilja kohale. Korra sattusid pesale ka kolm toonekurge ühel ajal.

Meie Karula Rahvuspargis elav must-toonekurgede paar Karl ja Kati pesitsesid tänavu seevastu edukalt ja võib isegi öelda, et väga edukalt. Kui mullu kasvas üles kaks poega, siis tänavu lennuvõimetus kolm noort toonekurge.

Kati poegi soojendamas

Kati poegi soojendamas. Foto Baska

Kõik paistis üsna ideaalilähedane – vanalinnud jõudsid küllaltki varakult rändelt tagasi, nende saabumise vahe polnud liiga pikk, tõsiseid kaklusi pesal ei olnud, Kati munes 4 muna, kõigist koorusid pojad, vanalinnud eemaldasid ühe poja, et teistele enam ellujäämisvõimalust anda, toitu jätkus vaatamata kuivale aastale (võib-olla tänu kuivale aastale?), kõik kolm poega kasvasid üles, said korduvalt lendamist harjutada ja saabusid tagasi pessa, kus neid toideti. Vahepeal kimbutas küll kanakull, kuid vanalinnud valvasid poegi ja nii jäid kõik alles. Lõpuks asusid kõik rändele. Pesas toimunud olulisemate sündmuste kronoloogia on esitatud foorumis. Tegelikult me seda enam ei tea, mis toimus kaamera vaateväljast eemal. Eeldused Karula pesa poegade ellujäämiseks on üsna head. Must-toonekure pesa vaatlejad üle maailma on algatanud isegi korjanduse, et järgmisel aastal saaks selles pesas üles kasvavaid poegi ka peale pesast väljalendu jälgida. Seega on see algatus tehtud saatjate ostmiseks ja pisut alla poole vajalikust summast on juba ka koos, st ühe jälgimisseadme saaks sellest kindlasti juba osta. Aga välja maksmisele läheb korjanduskasti kogunenu siis, kui tähtajaks planeeritud summa on olemas. Muidu läheb toetajate raha neile tagasi. Vabandust, ma polnud kõigi reeglitega kursis... Jo märkis, et leetchi fondi reeglid on pehmemad, niipalju kui koguneb, niipalju ka kasutada saab. Mittetäitunud summa tagasi maksmise reeglit seal pole.(Urmas, 20.09)

Üks nüanss veel, miks tänavune pesitsushooaeg oli Kati ja Karli pesas edukas – kõik pojad oli tegelikult tütred! Emaslinde teadupärast siinses populatsioonis ju napib. Tänud Katrinile, kes võttis oma tihedast päevakavast aega ja määras poegade sulgedest saadud DNA põhjal nende soo!

Isaslind Karl on jälgitav rändekaardil tema seljakoti tõttu. Rumeenias teeb ta rändpeatuse ja seal on kohalikud linnuhuvilised Karlist ka pilte teinud. Järgmiseks aastaks poegadele planeeritud saatjad on juba märksa väiksemad – tehnika areneb.

Suur tänu kõigile koostööpartneritele, aitajatele ja toetajatele, samuti vaatajatele ning foorumites osalejatele! Järgmisel aastal jätkame!?

Eesti must-toonekure kaamera tegevusi toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus