Mägravaatlusi sisestati mullu loodusvaatluste andmebaasi ainult 7. Tänavu mägra-aastal ootame neid rohkem.

Mäkra looduses kohata pole lihtne, vähesed on teda näinud. Ent tema tegevusjälgi –  käpajälgi mudas, liivas või lumel, urgusid ja käiguradasid pole raske leida. Mäger on levinud pea üle kogu Eesti.

Hetkel on mägravaatlusi loodusvaatluste andmebaasis kirjas 520 (vaata ülalolevat kaarti), millest 470 on üsna vanad, pärit aastatest 1980-1999, kui koguti Eesti imetajate atlase tarvis andmeid. Seega hilisemaid mägravaatlusi on andmebaasis ainult 50. Kahel viimasel aastal on neid andmebaasi sisestatud kummalgi aastal ainult 7. Jääb mulje, nagu oleks tegu mingi haruldase loomaga Eestis. Ent nii see pole, mäkrasid elab Eestis mitu tuhat ning mäger on ühtlasi ka jahiloom.

Loodusvaatluste andmebaas

Tänapäeval on loodusvaatlustel saanud abimeheks internet ja erinevad nutirakendused. See tähendab, et põhimõtteliselt on igaühel võimalus osaleda vaatlusandmete kogumisel. Sellist nähtust nimetatakse rahvateaduseks ehk harrastusteaduseks (ingl k Citizen Science). Ka Eestis on olemas veebikeskkonnad ja andmebaasid, kuhu iga inimene saab oma loodusvaatluse kirja panna. Üheks selliseks on Loodusvaatluste Andmebaas (LVA).  Alates 2015. aasta jõulukuust on Loodusvaatluste Andmebaasil ka nutirakendus, mis töötab nii Androidi, iOS-i kui ka Windowsi operatsioonisüsteemil. Tuttuus võimalus – nutirakendus – lihtsustab vaatluste kirjapanemist veelgi. Kui varem tuli nähtud liigi kirja panemiseks istuda koju jõudes arvuti taha ja avada loodusvaatluste andmebaasi veebiankeet, siis tänu nutirakendusele saab vaatluse andmebaasi sisestada otse vaatluskohal. Kellel aga nutiseadet veel ei ole, siis neile on endiselt kasutusel ka loodusvaatluste veebileht aadressil http://lva.eelis.ee. Lisaks on nutirakenduse eelis veel see, et ankeet on lühem kui veebiankeet, see küsib ainult vaatluse kirja saamiseks põhilist infot ning suur osa lahtreid on enam kasutatava väärtusega vaikimisi ära täidetud. Teiste sisestatud andmete vaatamiseks kaardil tuleb kasutada veebis olevat kaardirakendust, seda võimalust praeguses nutirakenduses ei ole.

Miks vaatlusi vaja on?

Loodusvaatluste andmebaasi kogunenud liigivaatluste andmed aitavad kaasa Eesti liikide leviku kaardistamisele. Kuidas muidu kui reaalsete vaatlusfaktidega saab tõendada, kus üks või teine liik meil elab või kasvab. Andmebaasi sisestatud vaatlused on väärtuslik info ka looduskaitsjatele, eriti kui on tegu kaitsealuse või võõrliigiga. Vaatlejale endale tekib aga loodusvaatluste andmebaasi keskkonnas elektrooniline vaatluspäevik, kus soovi korral saab oma vaatluste hulgast päringuid teha ja neid kaardile kuvada. Andmebaasi sisestatavate liikide puhul ei ole seega mingeid piiranguid, ka kõige tavalisemad liigid on teretulnud, kui need on vaatlejale olulised olnud.  Loodusvaatluste andmebaasi on viimastel aastatel sisestatud 7000-8200 vaatlust aastas. Rohkem vaadeldakse linde, liblikaid, taimi ja imetajaid.

Mahlakuu kampaania

Igal aastal on kevadest sügiseni toimunud ka loodusvaatluste võistlused või kampaaniad, kus siis (huvilistel või mingi teine sõna) palutakse vaadelda teatud hulka liike. Vaadeldavateks on osutunud kõik kaitsealused liigid: võõrliigid, roomajad, kahepaiksed jt. Ka 2016. aastal aprilli keskpaigas on vaatluskampaania tulemas ning aasta loom mäger on samuti vaatlusnimekirjas olevate liikide hulgas. Seega ootame kõigilt mägravaatlusi, olgu siis vaadeldavaks objektiks loom ise või tema kõiksugu tegevusjäljed. Parimate vaatlejate vahel loosib Keskkonnaagentuur sügisel välja väikese auhinna!

Kas sina kirjutad vaatlusi üles?

Loodusvaatlusi on inimene teinud oma eksisteerimisest alates. Igaüks meist teeb neid ka iga päev, kuid enamik ei teadvusta seda endale. Me näeme linde lendamas või kuuleme neid põõsas laulmas ning meie ümber kasvavad erinevad taimeliigid. Need on igapäevased loodusvaatlused, mida igaüks teeb, kuid vähesed kirja panevad.

Vaatluste üles märkimine ja nende talletamine käis kaasas loodusteaduste arenguga, kui mõisteti, et uus teadmine saab tekkida tõendatud faktidel põhineval analüüsil. Üksikuid loodusvaatlusi pandi ajalooürikutesse kirja ka varem (oli ka ajalooürikutes kirjas; kohtas ka ajalooürikutes), kuid seda mitte loodusteaduslikel, vaid ainult ajaloosündmuste talletamise eesmärgil. Loodusvaatluste üles märkimine ja talletamine kasvas plahvatuslikult 19. sajandil, mil ülemaailmselt tehti suuri maadeavastusekspeditsioone ning asuti koguma eksponaate teaduslikesse kogudesse.

Reigo Roasto

Keskkonnaagentuur
Eluslooduseosakond