Lõhejõgedel algab püügirahu

Postitas Looduskalender - K, 11.10.2017 - 10.10
Autorid

Keskkonnainspektsioon annab teada

Foto Tiit Hunt

Image
Sisu

Meriforellid koelmul

Lõhelised siirduvad jõgedesse sest veeseis on hulgalistest sademetest kõrge. Viimased päevad tõusis oluliselt tänu vesikaarte tuultele merevee seis. Veesooja on 11 kraadi. Tingimused kuderändeks laitmatud.

Seoses lõheliste kudeajaga on lõhe ja meriforelli püük meie jõgedel 15. oktoobrist 15. novembrini keelatud. Keskkonnainspektsioon ja Eesti Kalastajate Selts kutsuvad kõiki kalastajaid keelust kinni pidama ning ühtlasi tugevdavad kontrolli lõhejõgedel.

„Inspektorite tähelepanu on juba paar viimast nädalat lõhejõgedele suunatud, sest vesi on piisavalt külm, lõhelised liiguvad sobivatesse kudepaikadesse ning välja on ilmunud ka röövpüüdjad,“ ütles Keskkonnainspektsiooni kalakaitseosakonna peainspektor Aare Pai.

Inspektorid on korduvalt leidnud jõgedest ja jõgede suudmealadelt nakkevõrke ning vabastanud võrkudesse jäänud kalu, tabatud on ka esimesed röövpüüdjad. Näiteks septembri lõpus tabati Vasalemma jõel Vanaveski paisu all kaks meest, kes olid parajasti nakkevõrke püügile seadmas. 1. oktoobri öösel tabasid inspektorid tänu õigeaegsele teatele Keila joa all ühe alaealise püügihuvilise, kes oli tulnud hanguga lõhesid püüdma. Keskkonnainspektsioon on alustanud rikkumistega seoses väärteomenetlused.

„Teame kriitilisemaid kohti ja püüame rikkumisi ennetada. Nagu juba mitmel varasemal aastal, tulevad ka sel hooajal inspektoritele appi vabatahtlikud kalavalvurid,“ lisas Pai.

Eesti Kalastajate Seltsi esindaja Erki Tammlehe sõnul annab vabatahtlike liikmete aktiivsem osa juba märku, et käed sügelevad ja ollakse valmis tegutsema. „Kaks korda on käidud Linnamäe tammist üles tõstmas tammi alla veerahustuskaussi kinni jäänud lõhesid ning peetud ka esimesed "mõttevahetused" püüdjatega, kes paisu all 100 meetri piirangut ei austa. Pirital nähti spinninguga võssa jooksvat kalastajat, kes nähtavasti ei soovinud vabatahtlike valvuritega kohtuda. Vasalemma jõel ja Keila joal on üks ja sama maastur (Range Rover) käinud "kala vaatlemas“, mis näitab et püügihuviliste käitumismuster on sama mis eelmistel aastatel,“ rääkis Tammleht.

Vabatahtlike appitulek annab inspektoritele võimaluse tugevdada kontrolli merel jõgede suudmealadel, kus püük on keelatud. Teatavasti kehtib suurematel lõhejõgedel suudmetele lähemal kui 1000 meetrit aastaringne püügikeeld. Ajavahemikus 1. septembrist kuni 31. oktoobrini on keeluala laiendatud 1500 meetrini.

Lõheliste püük keeluajal või keelatud viisil toob kaasa rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ehk kuni 1200 eurot, millele lisandub keskkonnale tekitatud kahju. Tõsiste kalapüüginõuete rikkumise puhul, nagu püük keeluajal või keelatud kohas või alamõõdulise kala püük, on kahjutasu viiekordne ehk lõhe puhul 480 ja forelli puhul 150 eurot isendi eest. Juhul, kui püük toimub eriti ohtlikul ja kalavarusid kahjustaval viisil, näiteks elektri, mürgi või lõhkeainega, on hind kümnekordne ehk ühe lõhe eest 960 ja meriforelli eest 300 eurot.

 

  1. jõe suudmealal või alamjooksul kahtlast tegutsemist, tuleks sellest teatada Keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313.