2017. aasta parimad pilvepildid

Postitas Looduskalender - E, 27.11.2017 - 14.14
Autorid

Tutvustab Ulvar Käärt, ajakiri Horisont, www.loodusajakiri.ee

Sisu

Juulis ajakirja Horisont, ilmaportaali ilm.ee, ilmablogi „Ilm ja inimesed“ ning riigi ilmateenistuse väljakuulutatud suur pilvefotojaht „Pilvepiir 2017” osutus tänavugi populaarseks ettevõtmiseks.

Konkursile esitatud ligi 600 foto hulgast tunnistas žürii üldvõitjaks Viiu Härm-Rummo tänavu juulis Hiiumaal Soeras tehtud pildi „Helgiheitja“.

Žürii liige, pilveekspert Jüri Kamenik märkis, et Härm-Rummo fotol on õnnestunud jäädvustada erakordselt selgelt eristatav, pika sirge ja laia vormiga madalrõhkkonna serv. „Tavaliselt näeb sellist pilvediagonaali aastas vaid loetud kordadel“, viitas Kamenik. „Tänavu 16. juulil pildistati seda pilve mitme tunni jooksul üle Eesti väga palju.“

Parimaid pilvepilte hindas žürii, kuhu kuulusid klimatoloog Ain Kallis, pilveekspert Jüri Kamenik, meteoroloog Ene Tillmann ning fotograafid Arno Mikkor ja Jaak Kadak.

Parimad pilvekütid saavad auhinnad kätte täna (27. novembril) kell 16 Tallinna teletornis algaval võistluse pidulikul lõpetamisel.

Helgiheitja

Üldvõitja, 1. koht. Helgiheitja (16.07.2017, Hiiumaal Soeras). Viiu Härm-Rummo.

Erakordselt selgelt eristatav, pika sirge ja laia vormiga madalrõhkkonna serv. Aastas tavaliselt vaid loetud kordadel nähtav pilvediagonaal, mida pildistati sel päeval mitme tunni jooksul üle Eesti väga palju. Näha on ka joonpilve varju.

 Mammad Viimsi kohal

2. koht. Mammad Viimsi kohal (5.07.2017). Päivi Palts.

Mamma on mulli- või udarakujuline pilvesopistus. Sagedamini esineb neid rünksajupilvede alasi

all, nagu ka sellel pildil. Sellist pilve nimetatakse mullilisteks ehk sopilisteks rünksajupilvedeks

(Cumulonimbus mamma).

Copy paste

3. koht. Copy paste (9.07.2017). Kaja Överus.

Tabamus rünkpilvede paraadist näitab, et kleepimise ja lõikamisega võib vahel ka vigu tekkida. Näha on nii lamedad (Cumulus humilis), keskmiselt arenenud (Cumulus mediocris) kui ka võimsad rünkpilved (Cumulus congestus). Just viimastele on viidatud pildi nimes.

Dünaamilised kiudpilved

Publiku esimene lemmikpilt. Dünaamilised kiudpilved (Ühendkuningriigid, Ipswich, Suffolk, 30.09.2017). Ott Tuulberg.

Fotol on erineva dünaamikaga kiudpilved – esile tulevad kassiküüned ehk üleskäändunud otstega suusakujulised kiudpilved (Cirrus uncinus). Sellised pilved viitavad peaaegu alati ilma halvenemisele (pilvisuse tihenemisele, tuule tugevnemisele ja sademetele 6–12 tunni jooksul).

Küütlemine

Publiku teine lemmikpilt. Küütlemine (irisatsioon), joon- ja läätspilved (Männiku, 8.04.2017). Merike Valdlo.

Väga mitmekesine pilvestik: on kiudrünk-, kõrgrünk- ja joonpilvi ning silma paistab ka vikerkaarevärviline küütlemine.

Pilvelinnud ja väike ebapäike

Ajakirja Eesti Loodus auhind. Pilvelinnud ja väike ebapäike (Hiiumaa, Ristna, 13.05.2017). Viiu Härm-Rummo.

Näha on erineva kujuga kiudpilvemoodustisi, üks neist meenutab koguni midagi linnulaadset. Sellist tajupsühholoogilist fenomeni, inimaju kalduvust tõlgendada ümbritsevas loodus- või tehiskeskkonnas esinevaid juhuslikke kujundeid talle tuttavate tähenduslike mustrite, seoste ja kujunditena, nimetatakse pareidooliaks.

Pintslitõmbed

Ajakirja Eesti Mets auhind. Pintslitõmbed (Põhja-Eesti, 27.04.2017). Margus Vilisoo.

Rünksajukogumi taustal on ebatavaliselt hästi näha sajujooned. Sajujoonte kõverus näitab efektselt tuulenihke olemasolu.

Õhtused pilved

Fotograafia arendus- ja koolituskeskuse auhind. Õhtused pilved (Kesk-Eesti, 2.08.2017). Eve Kõrts.

Foto vasakus servas on näha kõrgrünkpilvi, mis moodustavad justkui taevaparketi. Paremal on näha õhtupäikeses rünkpilvedest arenevaid kihtrünkpilvi.

Kelvin-Helmholtzi lained kiudpilvel

Keskkonnaagentuuri riigi ilmateenistuse auhind. Kelvin-Helmholtzi lained kiudpilvel (Võrumaa, 4.06.2017). Ain Vindi.

Kelvin-Helmholtzi lained kiudpilvel (Cirrus fluctus). Fluctus on maailma meteoroloogiaorganisatsiooni äsjailmunud veebipilveatlase uus pilvenimetus – tavaliselt lühikese elueaga lainekujundus. Lained on pildil hästi välja arenenud. Sellise pilve kujunemiseks peab olema kaks õhukihti, mille tihedus ja liikumise kiirus on tuulenihke tekkeks piisavalt erinevad. Õhukihtide liikumissuunad tavaliselt ei ühti ning sel juhul võivadki piirpinnal areneda pilvelained.