VIDEO: enne metsiseaasta saabumist talvistest tetredest

Postitas Looduskalender - R, 15.12.2017 - 14.14
Autorid

Video Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

 

Tedrekukk kase pungi nokitsemas

Sisu

 

Teder       Tetrao tetrix

 

Niisiis, kui märkad suuri ja uhkeid linde talvisel ajal metsaveerte kaskedel, oled Sa kohanud tetri. Kui aga sarnaseid, kuid natuke suuremaid linde männikus tegutsemas, siis hoopis metsiste ehk mõtustega.

Tetri kohates märkame, et isas – ja emaslinnud on täiesti erineva sulestikuga,  mida nimetatakse sooliseks dimorfismiks. Kui kohtad mõnda väikest tedresalka (sageli ainult ühest või paarist isendist), siis koosneb see, kas ainult emas- või isaslindudest. Vaata loo lõpus viimase nädala vaatlusi. Kogunetakse jälle varakevadisel tedremängul.

Tedrekukki võis juba pärast sulgimist, oktoobri alul näha mustas, metalse läikega hundsulestikus. Lüürakujulise saba moodustavad kuni paarkümmend erineva pikkusega tüürsulge: kolm või neli äärmist on kõverdunud, keskmised suled sirged ja tunduvalt pikemad. Saba alapoolel võime lennupildis märgata säravvalgeid kattesulgi. Tiivasuled pealtpoolt pruunikat tooni, silmatorkava valge vöödi ja õlalaiguga. Vanadel kukkedel on märgatavad ka punased, sulgedeta kulmumõhnad

Isaslindude kehapikkus jääb poole meetri ringi, tiibade siruulatus alla kaheksakümne sentimeetri. Kaal kõigub erinevatel isenditel kilo ja pooleteise kilo vahel.

Tedrekana sulestik näeb välja tagasihoidlik, kuid kirju sulestik sulandub hästi isegi raagus loodusesse. Seljasulestik kollastes, pruunides, kui hallides toonides, kirjatud mustade vöötide ning tähnidega. Rind korrapäraselt vöötja kirjaga nagu ka veidike harkis saba (vaata alumist pilti).

Talvisel ajal hoitakse avamaastikuga külgnevate kase- ja segapuistute või metsatukkade lähedusse sest põhitoidusesse kuuluvad nii kaskede pungad, kui urvad. Suurtesse kaasikutesse tedred ei trügi, aga toitu otsitakse samuti sookaasikutest või puisniitudelt.

Lumevaesel ajal toitutakse ka maapinnal: orasepõldudelt ning erinevates põõsastikes.

Tedred on paigalinnud, kes elutsevad nii mandril, kui suurematel saartel aga viimase poole sajandiga on nende arvukus vähenenud viis korda. Nii, et olukord on teglikult halb.

Maas pesitsevate lindude vähenemise põhjuseks võib lugeda väikekiskjate suurt arvukust, kuigi kärntõbi on nende arvukust hõrendanud, metssigu niitis katk, aga samuti ulatuslikud metsatööd, mis kahjustanud nii tetrede mängu-, kui elupaiku.

Viimase nädala vaatluse: LINK

 

Tedrekana

Tedrekana

Sildid

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.