Nädal metsas. Aasta algus.

Postitas Aasta Loom - N, 11.01.2018 - 10.29
Sisu

Aasta algus, nagu ka eelmise lõpp, pole olnud tavapäraselt talvine. Kõik kohad on vett täis ja õhutemperatuur pole aastaajale vastav. Jõulude ja uue aasta vahelisel ajal läksid veel viimased haned ning uue aasta algusest on metsas kosta juba nii puukoristaja kevadist valju vilet kui ka rasvatihase "si-tsi-kleiti". Halljänesed on mitmekesi silma jäänud ja ka rebaste jäljeread veebruarikuiselt kõrvuti looklenud. Kuskil olla õide puhkenud nartsiss. Loodus on veidi segaduses. 

Kõrge veeseis on muutnud metsloomade tavapäraseid elupaiku. Ilves armastab oma pikkadel toiduretkedel kasutada vanu ja teada radu. Eks muudab kõrge vesi ka tema kulgemisi. Kuigi metsakiisu vett paaniliselt ei karda ja ületab ka pikemaid vahemaid ujudes täitsa omal tahtel, ei meeldi talle siiski poolest saati vees pikalt ringi kahlata.

Vanade ilveseküttide tarkus ütleb, et salajast metsakassi tuleb meelitada kuiva heina, õunte ja suvel varutud vihtadega. Ehk et ilvest võib kohata paikades, mida ka tema saakloomad tihemini külastavad. Ka meie hakkame teda ootama rajakaamera ette, mis eelmise aasta alguses paika sai ja aasta otsa metskitsede tegemisi jälgis. Viimasel ajal pole kitserahvas siia sattunud, küll aga on teised loomad kohta külastanud. Ilves ei ütleks ära neist kellestki. Lisaks kulgeb mööda seda metsapiiri mitme põlvkonna ilveste meelisrada. 

 

Video alguses kalpsab kaamera ees valgejänes - ilvese üks eelistatuimaid saakloomi. Valgejänese valge talvekasukas on praegusel talvel talle tõeliseks tüliks. Kui juhtub vähegi kuuvalget kumama, märkab ilves teda päris lihtsalt. Esmalt leiab ilves jänese üles siiski kuulmise abil. Kui jänes toitu krõmpsutab, kuuleb ilves selle ka 50 meetri peale ära. Järgmisena näeme halljänest. Halljänes on valgejänesest märgatavalt suurem. Halljänesel on ka pikem saba, mis pealt musta karva. Valgejänes hoiab saba teistmoodi, pigem jalgevahel ja tihti seda näha ei olegi. Järgneb kährikupaar. Esimese kähriku eest pagevad kaks kaelushiirt metsa alla laiali. Kuna ilmad soojad, siis kährik püsivalt ei magagi. Hea on näha, et meie kährikud terved on. Ka ilvesed kannatavad tihti koleda kärntõve küüsis. Saavad selle sagedasti just kährikuid küttides. Järgnevalt satub platsile rebane. Rebane kuulub samuti ilvese saakloomade hulka, siiski harvem. Video lõpus näeme metsnugist. 

Põnev on näha, et nii kährikud, rebane kui ka metsnugis on üht kaameraesist tarnamätast tähtsaks pidama hakanud ja lõhnamärgistavad siin hoolega. Kui mätas nii oluline on ja lõhn värske ning kõigile teada peab olema, satuvad loomad siia tihemini. Jälle üks põhjus lisaks, mis ilvest siia meelitada võiks. 

Sildid