Olen „niiii happy“, et juhtusin esimest korda, täna nägema oma linnusööklas emast laanerähni ehk kolmvarvasrähni (linnumääraja järgi tuvastasin).
Söögipaigas on eraldi seemned ja oksal ripub rasvapallide rivi metallvõrgus. Seda viimast kasutab usinasti oma kõhu täitmiseks suur-kirjurähn. Aga ilmselt kolmvarvas seda teha ei saa. Ta keerutas küll lenneldes ja seda sarapuuoksal istudes piidles, kuid ei riskinud. Lind maandus korraks maha, et sealt pudenenud seemneid napsata, pikemalt toksis nokaga kasetüve kallal ja läinud ta oligi.
Kõik see toimus Tallinnas, Trummi tänava piirkonnas kella 13.30 paiku .
Nähtu oli erutav. Midagi või kedagi uut!
Video Ahto Täpsi
Üles võetud Kadrina valla ühes põllupealses lepikus, kus esines ka hõredalt vanemat kuuske
Laanerähn ehk kolmvarvas-rähn Picoides tridactylus
Laanerähnid asustavad meie looduslikemaid metsi kus ka kuuski kasvamas. Elutsetakse ja pesitsetakse sellistes metsades kuhu metsamasinate ligipääs raskendatud ehk pole veel laanerähnide elupaiku suudetud eriti vähemaks raiuda.
Pesitsejate arvukuseks hinnatakse umbes kolme tuhandet laanerähni paari.
Musträhni ja suur-kirjurähniga võrreldes väiksemad laanerähnid tegutsevad võrreldes suuremate liigikaaslastega maru vaikselt. Videol näemegi iseloomulikku tasast nokitsemist.
Laanerähnid ei jaksa omale puusse pesaõõnsust ise raiuda nii, et laastud lendavad. Niisiis tuleb rahulduda suuremate puude oksakohtadesse pesauurde rajamisega, kus loodus osa tööst „ära teinud“. Teadupärast pole selliseid puid enam metsades palju, sest tavalistes majandatavates metsamassiivides sobivaid vanu kuuski lihtsalt enam ei kasva.
Laanerähnid kuuluvad omaette „kolmevarbaliste“ perekonda - teistel meie rähnidel on varbaid neli.
Oleme harjunud, et rähnide sulestikus võib märgata punast (v.a. väike-kirjurähni emaslinnul), aga kolmvarvastel puudub kogunisti punane värv sulestikus.
Isaslinnu pealael võime märgat kollast „mütsi“ (vaata Arne fotolt päises). Emaslinnu musta-valgekirju pea sulandub ülejäänud sulestikuga.
Keskmise suurusega laanerähnil on pikkust kuni veerand meetrit, kaal jääb alla saja grammi. Tumedast sulestikust eraldub hele seljatriip, põskedel märkame musti vööte. Lindude küljed ning rind on pikivöödilised.