VIDEO aasta looma avaõhtult: kuidas ilves kaeluse sai

Postitas Aasta Loom - R, 26.01.2018 - 21.50
Avapilt
Sisu

Aasta loomale pühendatud avasündmuse peakorraldajad Tallinna Loomaaia Sõprade Selts ja MTÜ Aasta Loom jäid mõnusa kohvikõhtuga väga rahule: saal oli igas vanuses huvilisi täis, kommi, pirukaid ja kohvi jätkus kõigile ning kuulajate küsimused olid sisukad. Lisaks Raido Kondile esines loomasõpradele veel Tallinna Loomaaia direktor Tiit Maran (fotol), Keskkonnaagentuuri ulukiseire osakonna zooloog Peep Männil ning Aasta looma toimkonna liige Helen Arusoo.
 

Zooloog Raido Kont laseb lõksust välja äsja satelliitkaelusega varustatud ilvese, kes kohe leekides Põlvamaa metsaalusesse minema paneb. Kümne aasta jooksul on Eestis satelliitkaelustega varustatud 19 looma, viimatine  mullu kevadel (videol).

 

Ilveseaasta avaõhtul neljapäeval Tallinna Loomaaias kõneles Eesti praegusaja põhiline ilvesemees, zooloog Raido Kont metsakasside jälgimisest satelliitkaeluste abil. Videot ja pilte vaadates selgus, kuidas seda tehakse: satelliitkaeluste paigaldamiseks on kõigepealt vaja loom kastlõksuga kinni püüda (vaata pilti), uinutada, kaelus paigaldada ja siis ta lahti lasta, et kaelus hakkaks erinevatest asukohtadest uurijatele signaale saatma. "Peame ilveseid kaelustame just kevadtalvel jooksuajal, sest ainult siis on loomad piisavalt liikuvad ja ettevaatamatud, et kasti uudistama minna," selgitab Raido Kont. "Rohkem jääb lõksu isaseid ja meie uuringud on sellepärast natuke isaste poole "kaldu". Emased on palju targemad ja ettevaatlikumad ja lõksu ei kipu jääma, nagu oleme kümne aasta jooksul tuvastanud."
Miks on vaja kaeluseid paigaldada: esmalt selleks, et leida kinnitust, kas Eestis kasutatav seiremetoodika ilvese arvukuse hindamiseks on tõhus ehk lihtsamalt öeldes, kuidas ilveste jäetud jälgi lugeda nõnda, et mõnda looma mitte topelt lugeda. Uurijaid huvitab, kui palju näiteks poegadega emaste liikumisala erineb isaste omast. "Võiks ju arvata, et ema, kellel on vahel koos poegadega toita 4 suud, liigub suuremal alal kui üksik isane, aga ei ole nii, on vastupidi. Isaste territooriumid on palju suuremad," kõneleb Kont.
Mida tähendab soopõhine territoriaalsus täpsemalt ning miks isalooma liikumine kattub mitme emase omaga korraga, aga emaste omad omavahel ei kattu, räägime juba lähitulevikus.

Helen Arusoo

 

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.