Paljud peavad leevikest Eestis vaid talikülaliseks, sest neid linde märgatakse enamasti just talvel lindude toidumajade juures. Tegelikult on leevike Eestis kuusikutes ja kuuse-segametsades tavaline ning üldlevinud pesitseja, kellest osa tuleb talveks hõlpsamalt kättesaadava toiduga asulatesse.

Leevikese arvukuseks hinnatakse meil 100 000 – 200 000 paari, kellest osa rändab talveks veidi lõunapoole Kesk-Euroopasse. Eestist rändab läbi ka arvukalt põhjapoolsematel aladel pesitsevaid leevikesi – sügisel on ränne aktiivsem septembri lõpus ja oktoobris, kevadel märtsis ja aprillis. Leevikesi talvitab Eestis hinnanguliselt 100 000 – 300 000 isendit.

Punase alapoolega leevikese isaslindu tunnevad kõik linnuhuvilised. / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

Helepruuni alapoolega emane leevike jääb sageli märkamata. / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

Kui leevikese nukratooniline vilejas kutsehüüd on hästi kuulda, siis tema laul on väga vaikne katkendlik jada nukratest viledest, karedatest kurinatest ning täksivatest ja kriiksuvatest silpidest.

Leevikese häälitsused:
https://www.xeno-canto.org/83649

Leevikese laul:
https://www.xeno-canto.org/350476

Leevikese peamiseks toiduks on puude pungad, marjad ja mitmesugused seemned, kuid poegi toidavad nad putukatega. Toidumajade juures käivad leevikesed kas üksi või väikeste salkadena, kuid sõltuvalt kohast ja ajast võib korraga toidumaja juures kohata ka mitutkümmet lindu.

Leevikese kohta loe lisaks veebilehelt NatureGate eLoodus. 
Leevikese häälitsusi kuula xeno-canto või Loodusheli kodulehelt.
Leevikese vaatlused eElurikkuse andmebaasis.

Loe ka:
Aua, J. 2008. Struktuurimuutustest leevikeste (Pyrrhula pyrrhula) talisalgas 1999. aasta kevad-talvel. Hirundo 21 (2), lk 91-94.

Marko Mägi ja Margus Ots
info/at/linnuvaatleja.ee