Puukoristaja – veel üks tööriista kasutav linnuliik

Postitas Looduskalender - T, 30.01.2018 - 10.10
Autorid

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Sisu

Kuigi tööriistade kasutamist toitumisvõimaluste avardamisel ja ellujäämisvõimaluste parandamisel peeti pikka aega vaid inimeste privileegiks, teame tänaseks, et näiteks kive toiduobjektide purustamiseks või puupulki putukate väljaurgitsemiseks kitsastest kohtadest kasutavad ka mõned primaadid.

Lindude seas ei ole sihipärane tööriistade kasutamine laialt levinud ning seni tuntuimad näited – oksaraagude kasutamine putukate või muu meelepärase väljaurgitsemiseks nokaga ligipääsmatutest kohtadest – pärinevad vareslastelt: näiteks havai vareselt (Corvus hawaiiensis) ja uuskaledoonia vareselt (C. moneduloides), kelle vaimseid võimeid peetakse kõrgemaks delfiinide ja šimpanside omast. Kuid hiljutisest teadlaste tähelepanekust selgus, et selline käitumine on omane ka ühele Eestis elutsevale linnuliigile.

Puukoristaja kasutamas "kangi" koorepragudest toidu kättesaamiseks.

Puukoristaja kasutamas "kangi" koorepragudest toidu kättesaamiseks. / foto: Simon Deans

2013. aasta suvel märgati ühes Londoni pargis puukoristajat (Sitta europaea), kes kasutas tööriista koorepragudest putukate väljaurgitsemiseks. Kui varasemad teated puukoristajate samalaadsest käitumisest Põhja-Ameerikas levinud liikidelt on olnud paraku kas anekdootlikud või suusõnalised, siis Londoni pargis kasvaval remmelgal (Salix sp.) toituvat lindu õnnestus jälgida ja ka pildistada viie minuti jooksul, mil lind kasutas üht väiksemat puukoore tükki koorepragudes urgitsemiseks. Lind surus „tööriista“ kangina kooreprakku, kangutas prao laiemaks ja pääses nokaga hõlpsamini toidule ligi. See puukoristaja kasutas „kangi“ korduvalt, pannes selle vahepeal kõrvale ja võttes vajadusel uuesti.

Kuigi lindu nähti vaid korra, tõendavad tehtud fotod, et eelnevatel juttudel puukoristaja ja tema lähiliikide oskusest tööriista kasutada võib isegi alust olla. Linnapargis tehtud vaatlus on oluline ka seetõttu, et viitab puukoristaja võimele kohanduda ja leiutada uusi toitumisvõtteid kiiresti muutuvas keskkonnas. Koos vareste, tihaste, papagoide ja käblikutega on üks nutikaimad, keskkonnaga väga hästi kohanduda suutvaid linnuliike ka puukoristaja.

Ökoloogilisest vaatepunktist on huvitav, et tööriistade kasutamist lindude poolt on täheldatud just isoleeritud keskkondades, näiteks saartel (nii havai kui ka uuskaledoonia varesed elavad saarel), ning omamoodi saareks võib pidada ka suurlinnas asuvat parki. Kuna on juba teada, et heade kognitiivsete võimetega liikide seas võib uue tööriista kasutamisoskus kiiresti levida, on teadlaste järgmiseks eesmärgiks välja selgitada, kas selline käitumine oli pelgalt ühe isendi juhuslik tegutsemine või on see levinud ka teistel Londoni puukoristajatel ning kui levinud tööriistade kasutamine puukoristajate seas on. Selleks saab oma panuse anda igaüks, saates oma tähelepaneku aadressile nuthatch/at/st-andrews.ac.uk.

 

Rutz C, Deans S (2018). Nuthatch uses tool in London park. Ethology 124:135–138. https://doi.org/10.1111/eth.12714

Linnuvaatleja teadusuudiseid toimetab Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi, marko.magi/at/ut.ee

 

NB!
Eile avaldatud Tartu ülikooli 2017. aasta meediatöö kokkuvõtte järgi oli eelmisel aastal meedias kõige rohkem artikleid avaldanud ülikooli töötaja linnuökoloogia teadur ja Linnuvaatleja teadusuudiste toimetaja Marko Mägi.

Nii valmivad Linnuvaatleja teadusuudised

Nii valmivad Linnuvaatleja teadusuudised / foto: Marko Mägi

Eelmisel aastal ilmus kokku 42 Linnuvaatleja teadusuudist ning kõik need ilmusid ka Looduskalender.ee lehel. Marko Mägi toimetatud Linnuvaatleja teadusuudistest avaldas omakorda Eesti Rahvusringhäälingu teadusportaal Novaator 37 uudist, Postimees (peamiselt Atlas/Heureka) 15 ja Delfi (peamiselt Forte ja Maaleht) 10 uudist.

Tartu ülikooli 2017. aasta meediatöö ülevaatest selgub, et portaal Linnuvaatleja on ülikooli jaoks oluline originaalartiklite ristkasutusallikas. Erialaste teaduspõhiste teemade ja uurimuste kajastamist jätkab Linnuvaatleja ka 2018. aastal.

Sigrid Ots
info/at/linnuvaatleja.ee

Sildid