Metsisekukk

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub üles teada andma hullude metsiste vaatlustest.

Hulludeks metsisteks nimetatakse veidralt käituvaid metsisekukkesid ja -kanu, kes ei karda inimest, tikuvad aedadesse ja võivad isegi rünnata. Kõik sellised kohtumised tänavusest aastast, aga samuti varasemast ajast saab edastada metsise, 2018. aasta linnu, kodulehel: www.eoy.ee/metsis. 

Metsistele mitteomase käitumise peamiseks põhjuseks peetakse nende elu- või mängupaikade ebasobivaks muutumist, näiteks on metsise kodumets killustunud või hävinud. „Sageli on elutingimuste muutusega kaasnenud nii metsisekukkede kui ka -kanade arvukuse suur langus piirkonnas,“ selgitas EOÜ aasta linnu projektijuht Andres Kalamees. „Hulluse vallandab arvatavasti suguhormoonide üleproduktsioon, sest võrreldes tavaliste metsisekukkedega on hulludel kukkedel mõõdetud isegi kuni viis korda kõrgem testosteroonitase.“

Esimene hullu metsise teade Eestis pärineb 1938. aastast Hiiumaalt, Mandri-Eestist tuli esimene teade 1961. aastal. Hullude isas- ja emaslindude suhe on ligikaudu 2:1.

Kogutud vaatluste põhjal koostab Eesti Ornitoloogiaühing ülevaate hullude metsiste leviku ja esinemissageduse kohta Eestis ning analüüsib võimalikku seost lähipiirkonna metsisemängude seisundiga.

Metsise kodulehel asuvasse kaardirakendusse on teretulnud vaatlused ka varasemate aastate kohta. Fotod ja videod hulludest metsistest võib postitada EOÜ Facebooki gruppi või saata aadressile eoy@eoy.ee.

Metsise ja teiste metsakanaliste kohta saab lähemalt lugeda aasta linnu kodulehelt: www.eoy.ee/metsis

Lisateave:

Andres Kalamees, aasta linnu projekti koordinaator

andres.kalamees@eoy.ee

5237544