Ilves vesisel talvel

Postitas Aasta Loom - R, 02.02.2018 - 09.00
Avapilt
Sisu

Läbi aegade on ilvese arvukus meie aladel olnud küllaltki kõikuv, sõltudes peamiselt saakloomade
olemasolust. Antud hetkel on olukord selline, et „metskasse“ võiks rohkem olla. Kohe
poole rohkem. Möödunud aastal loendati 53 pesakond, võiks olla 100-130 pesakonda.
Foto: Remo Savisaar

 

Käesolev talv on siiani meenutanud hilissügist. Vett ja pori on jätkunud kõikjale. Asuala põhjapiiril elavate metskitsede – ilvese põhilise saaklooma – jaoks on need ideaalsed tingimused. Jaanuar on läbi, aga tagavaraks korjatud energiavarud (siserasvad) alles kulutamata. Kui edaspidi peakski talv oma tõelist palet näitama, siis päästev kevad pole enam kaugel ja sinna veab välja igal juhul.
Ühe õnn on teise õnnetus. Ilves on kohanenud talvisel ajal elama paksu lumega laantes. Käpadki alt karvased ja neid saab kasutada lumeräätsadena. Tõeliselt sooja kasukaga kuluksid miinuskraadid ära. Muidu läheb palavaks. Tüse lumevaip raskendaks kitsede liikumist ja annaks jahiõnne. Täiselujõus erksaid loomi on raske tabada.

Hädast aitaksid välja jänesed, aga neid peaaegu ei ole. Valgejänese jälg on muutunud tõeliseks harulduseks. Valge kasukas palja maa peal muudab elu keeruliseks ja pikemas perspektiivis võimatuks. Veel sügisel ringi lipanud üksikud pikk-kõrvad on ammu kinni püütud ja sabajupini pintsli pistetud.
Kopra peale ilves praegu eriti ei panusta. Liiga palju vett. Võib-olla kevade poole, kui piibrid
hakkavad päikesevanne nautima, tasub mõnes paigas pikemat varitsust katsetada. Aeg näitab, mis edasi saab. Veebruaris võib mõndagi muutuda.

Ilusat jätkuvat ilveseaastat!
Vahur Sepp

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.