Talilinnukaamera - hallrästas

Postitas Looduskalender - L, 10.02.2018 - 10.10
Autorid

Külalisi tutvustab Linnuvaatlejawww.linnuvaatleja.ee

Sisu

Talvel käivad hallrästad sageli kümnetest, mõnikord isegi sadadest lindudest koosnevate salkadena aias põõsastele ning puudele jäänud marju ja õunu, aga ka toidumajalt maha pudenenud seemneid söömas.

Rändeperioodil oktoobris-novembris võib ka mitmetuhandelisi hallrästaparvi kohata, kuid mõnel aastal on hiigelsuuri rästaparvi isegi südatalvel nähtud – näiteks 15. jaanuaril 2003 Pärnumaal Võistes ning 5. jaanuaril 2006 Saaremaal Türjul vaadeldi korraga 4000 hallrästast. Eestis arvatakse talvel olevat kuni 50 000 hallrästast.

Hallrästas

Hallrästas / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

Hallrästas on kultuurmaastiku puistutes ja metsatukkades, parkides ja kalmistutel üldlevinud ning tavaline haudelind, kelle arvukuseks hinnatakse Eestis 100 000 – 200 000 paari.

Hallrästad pesitsevad enamasti hajusate seltsingutena – lähestikku asuvatel puudel võib pesitseda kümmekond, harvem isegi mitukümmend paari. Pesa teeb hallrästas kuivast heinast, väikestest oksaraagudest, kuivadest lehtedest ning savist tavaliselt puu otsa, kuid ka näiteks puuriita, räästa alla või müürile. Hallrästas pesitseb Eestis tavaliselt kaks korda suve jooksul.

Pesa kaitsevad hallrästad raevukalt – pesale läheneja lasevad nad valju kädina saatel väljaheidetega üle. Sellisest käitumisest tuleneb ka hallrästa rahvapärane nimetus paskrästas. Talvel on aga linnud pigem ettevaatlikud ja põgenevad väiksemagi ohu korral.

Sarnaselt musträstale on hallrästas omnivoor, toitudes peamiselt maapinnalt leitavatest putukatest, ussidest ja tigudest, aga ka marjadest ja puuviljadest.

Hallrästa kohta loe lisaks veebilehelt NatureGate eLoodus
Hallrästa häälitsusi kuula xeno-canto või Loodusheli kodulehelt.
Hallrästa vaatlused eElurikkuse andmebaasis.

 

Marko Mägi ja Margus Ots
info/at/linnuvaatleja.ee