Loeme reinuvaderite jäljeraamatut

Postitas Looduskalender - K, 14.02.2018 - 15.15
Autorid

Fotod Arne Ader

Rebased kurameerivad

Rebased kurameerivad

Sisu

 

Rebane ehk punarebane      Vulpes vulpes

 

Möödunud aasta sügise hakul, kui rebasepojad iseseisvusid lahkusid loomad pesauru juurest. Sellest ajast alates, kuni kevadise pesitsemiseni ei oma rebased nö kindlat elupaika. Talvisel ajal kasutab rebane oma territooriumi pesakoobast aruharva. Kas siis tõeliselt pakaseliste ilmadega või ohu korral, et vaenlas(t)e eest varjuda.

Millise koha rebane talvel oma puhkamiseks otsib? Heaks valikuks osutub mõni kõrgem koht või küngas, et ümbrusele avaneks ikka hea ülevaade, vahel ronitakse ka põlluveersele silo- või põhupallile, kus rebaste poolt jahitavad hiired meelsasti tegutsevad. Aga tähelepanekud viitavad, et alates talve teisest poolest, mis küünlapäevaga kätte jõudis jäädakse puheaegadel sagedamini metsaveertele, kui avamaastikule.

Koheva kasukaga kiskja keerab ennast puhkeajal kerra, nina sabajuure karvades peidus, aga ohu haistmiseks tuule suunas. Magamisaseme jälg on veidi tihedama lumega vähemärgatav - selline väikese poolringi kujuline, mille juba järgmine lumesadu või tuisk juba katab.

Pulmaaeg kestab, mis rebased palju liikuvamaks muutnud ja ettevaatlikust vähendanud. Kui tavapäraselt liikusid rebased hämaraaegadel, siis nüüd võime neid kohata isegi südapäeval. Koos liikuva rebasepaari tegevusala on üpris suur ja seda märgistavad nii emas-, kui isasloom nii kividele, kändudele, puurontidele, põõsastele, puudele… Inimese ninale on „rebaselõhna“ täiesti tuntav, selle jätab uriin koos spetsiifilise sabanäärme eritisega. Pulmaajal võime looduses liikudes sattuda kuulma kas kiledat, katkendlikku klähvimist, aga vahel suisa läbilõikavat kiljumist.

 

Rebaserajad

Rebaserajad

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.