Ilvese jooksuaeg paneb pojad proovile

Postitas Aasta Loom - N, 01.03.2018 - 09.00
Avapilt
Sisu

Kui kirglikuks võivad asjad minna ilveste jooksuajal, näeme fotolt, kus täiesti metsik isailves patseerib Elistvere loomapargi jalgradadel. Seal elab üks huvitav emailves.
Et kuulda aga ilvese pulmalaulu, tasub endalgi märtsiööl Elistvere loomapargi poole sammud seada või vaadata-kuulata looduskalendri Elistvere ilvesekaamerat – äkki näkkab.
Foto: Elle Mäerand

 

Veebruari teisel poolel poeb ilvestele rindu imeline rahutus. Liigutakse rohkem kui see
jahipidamiseks vajalik oleks. Üksildast eluviisi harrastanud loom tunneb äkki suurt huvi naabrite
vastu. Silmatorkavatele mätastele ja rontidele-kändudele jäetakse lõhnamärk: piserdatakse uriini.
Eks seda tehtud territooriumi märgistamiseks varemgi, aga mitte nii sageli. Nüüdseks on tegu
visiitkaardiga, mis annab teada, kes ma olen, kust tulen ja mida soovin. Sageli rikutakse
territooriumi piire, mis omakorda kutsub esile ägedaid tülisid. Tähtsal kohal on häälitsused.
Repertuaar on rikkalik. Ilvesel on ülihea kuulmine, nii et pulmalaul ei lähe „kurtidele kõrvadele“.
Parim võimalus sellest osa saada on märtsiööl Elistvere loomapargis. Vähesed on ilvest metsas
kuulnud. Mäletan, et aastaid tagasi kuulasin isamaja trepilt pimedal ajal jaanuarikuus kahe ema
otsiva ilvesepoja korduvat kutsehüüdu. Ema ei leitudki. Nälg ja külm kustutas need katkendlikud
hüüded nädalaga.

Nüüdseks üheksa kuu vanuseks saanud ilvesepojad ei mõista, mis emaga on juhtunud. Senini ülimat armastust ja hoolt näidanud emailves on muutnud järglaste suhtes hoolimatuks ja vahel lausa vaenulikuks. Poegade näljased häälitsused ei pane teda sugugi jahti pidama. Huvi pakuvad vaid isailveste poolt jäetud lõhnamärgid. Noored ei tea, et algamas on pulmad. Ega selle teadmisega polekski midagi peale hakata. Neile jooksuajast rõõmu pole. Aeg iseseisvuda ja vältida kohtumisi tõredate isailvestega.

Esmalt vaadatakse üle paigad, kus emailvesel oli varasematel aegadel õnnestunud kedagi murda.
Toidujäänused ja ülejäägid maetakse reeglina lumme. Neid nüüd otsitaksegi. Enamasti on rebased
ja teised kontvõõrad teinud puhta töö. Sageli võib seal kohata kährikut. Kerge saak! Nälg ei lase
maitseomaduste üle kurta. Käesoleva talve teises poole on metskitsed täis elujõudu. Katsed neid
tabada luhtuvad järjest. Pealegi on ema juba kõik nõrgemad välja selekteerinud. Poegadel jääb
puudu nii kehakaalust kui lõugade haardetugevusest. Neile sobiks paks ja koorikus lumi ning
nõrgestatud organismiga saakloomad. Mida pole, seda pole. Praegu oleks tarvis jäneseid, hiiri ja ööseks lumme peitunud kanalisi. Igati jõukohane saak. Aga neid ka ei ole. Valgejänese ja laanepüüdega on seisud enam kui kehvad ja hiirte tipphetked korduvad 4-6 aastaste intervallidega. Praegune talv hiirerohkusega silma ei torka. Viimases hädas otsitakse jälle ema üles. Aeg ajalt ta leebub ja jagab saaki. Vaevalt on pojad suure nälja kustutanud, kui nad suunatakse jälle iseseisvalt kõhutäit otsima. Metsaelu on karm. Hea, kui pooled ilvesepojad saavad täiskasvanuks. See tähendab, et elavad oma esimeste pulmadeni. Emailvesed saavad suguküpseks teisel, isased kolmandal eluaastal.

 

Vahur Sepp

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.