Oravate talviseid tegemisi

Postitas Looduskalender - N, 01.03.2018 - 18.18
Autorid

Fotod Arne Ader

Orav

Orav

Sisu

 

Harilik orav     Sciurus vulgaris

 

Nn linnaoravate suuremat liikuvust ehk siis „pulmaaega“ oleme me külmadest talveilmadest hoolimata juba märganud nii parkides, kalmistutel, kui aedlinnades. Linnades jagub õhusoojagi paari kraadi võrra enam, kui metsas. Lisanduvad veel valgusreostust ning veidi erinevad toitumistavad linnaoludes. Meie metsade asukate pulmamäng peaks olema samuti alanud.

Orav

Orav

Oravad tegutsevad päevasel ajal ehk on päevaloomad. Hämaruse saabudes poetakse pessa: kas pargis mõne lehtpuu õõnsusesse, omaehitatud pesasse (nendest kirjutame lähiajal), lindude pesakasti või ka näituseks linnaehitiste konstruktsioonide vahele, soojustusvillast pesasse.

Oravate tavaline päevarütm jaguneb paaritunnisteks liikumisteks  hommikupoolikuti nagu ka pärastlõunal.

„Mängu“ ajal võib veidi kogukamat emaslooma (sel juhul on tegu vanema emasoravaga) saata paar, vahel koguni kolm isaslooma. Kõik püüavad „temakese“ tähelepanu võita - selline rivaalitsemine toob vahel kaasa üpris häälekaid arveteklaarimisi. Kuid lõpliku partneri eelistuse langetab õrnem sugupool. Eks oravad sel ajal muidugi ettevaatamatud ole, aga vaatlejale meelepärased.

Emasloom indleb vaid ühe päeva ning teadlaste uurimused väidavad, et isasloom tunneb indleva emaslooma lõhna pooleteise kilomeetri kaugusele.

Pulmaaja möödudes siirduvad isasloomad tagasi oma valdustesse, sellega ongi nende kohustused täidetud. Pooleteise kuu möödudes või veidi varem näevad oravapojad ilmavalgust.

 

Orav haarab kuusekäbi

Orav haarab kuusekäbi

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.