Kuidas käituda, kui kohtud hundiga?

Postitas Looduskalender - R, 09.03.2018 - 16.16
Autorid

Kirjutas Peep Männil, www.keskkonnaagentuur.ee

Foto: Sven Zacekwww.zacekfoto.ee

Image
Hunt lumesajus.
Sisu

Hunt lumesajus.

Kui näed hunti ning tema Sind märganud ei ole, on tegemist erakordse sündmusega. Naudi hetke ja salvesta seda pildile, kui võimalik. Hundi nägemine on väga harukordne ning saab osaks vaid väga vähestele inimestele, kuna huntide arvukus on väike ja hunt on äärmiselt ettevaatlik loom.

Kui näed hunti ja ka tema sind märkab, põgeneb hunt tavaliselt kiiresti, kuna teab, et tema ainus vaenlane on inimene. Hunt, nagu ka enamus teisi ulukeid usaldab kõige enam oma haistmist. Kui tuul ei vii inimese lõhna hundini, ei pruugi ta oma teisi meeli uskuda ning võib inimesega kohtudes jääda äraootavale seisukohale.

Noor hunt, kellel puuduvad inimesega varasemad kokkupuuted, võib selle imeliku kahel jalal liikuva objekti nägemise korral tekkida uudishimu. Hunt ei ole meie ulukite seas mingi erand, noorte kogenematute isendite puhul võivad käituda samamoodi kõikide liikide esindajad. Selline loom võib teid nähes uudishimust teile ka läheneda.

Kohtudes hundiga jälgi hoolikalt tema olekut ja käitumist ning reageeri vastavalt sellele.  Kui hunt on Sind märganud, kuid tuleb lähemale, siis taandu, kuna tegemist võib olla haige loomaga. Kui soovid, et hunt ära läheks, ole nähtav ja tee valju häält.

Täna on peamiseks haiguseks, mis hundi nõrgaks teeb ja tema võimekust uluksõralisi murda vähendab, kärntõbi. Kui nähtud hunt on puuduliku karvkattega ja ebaloomulikult kõhn, on tegemist haige loomaga. Selline loom on kindlasti kõrgendatud oht koduloomadele ning ka tema hirm inimese ees võib olla kahanenud.

Mitte mingil juhul ei tohi hunti inimese poolt toita. Hundi kutsikatel, kasvavatel organismidel, on kõhud pea alati tühjad. Kariloomade kasvatusega tegelejad viskavad sageli loomseid jäätmeid oma lauda taha, kus harjuvad käima lisaks teistele omnivooridele ka hundikutsikad. Sellega harjutatakse hunte otsima toitu inimeste juurest. Nõnda tekivad ka külades liikuvad hundid.

Arvesta sellega, et inimene ei ole hundi saakliikide nimekirjas. Ära usu, et hundid on näljas. Põdrad, metskitsed, punahirved (arvestatav saakliik saartel ja aina suurenev Lõuna-Eestis), koprad, mitmed teised ulukid ning pisinärilised tagavad hundile väga rikkaliku toidubaasi, mis ei ole võrreldav 19. sajandiga, kui huntidel oli tõesti toiduga kitsas käes.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.