Ilveste kahekihilised kodupiirkonnad

Postitas Aasta Loom - E, 19.03.2018 - 09.00
Avapilt
Sisu

Ühe isase (punased punktid) ja kahe emase ilvese territooriumite kattumine Endla looduskaitseala ümbruses 2014. aastal. Enamiku loomaliikide puhul ei liigu isendid ruumis sugugi juhuslikult, vaid külastavad perioodiliselt samu paiku, mida kokku nimetatakse looma kodupiirkonnaks. 

 

Ilvestel, nagu teistelgi suurkiskjatel, on kodupiirkonnad suured ja ulatuvad Eestis mitmesaja ruutkilomeetrini. Seda seepärast, et metskitsed, ilveste peamised saakloomad, paiknevad samuti hajusalt. 

Samas on huvitav, et kui kõige rohkem vajavad toitu poegi kasvatavad emasloomad, on isaste kodupiirkonnad emaste omadest tegelikult ligi kaks korda suuremad. Asja lähemalt uurides on leitud, et toit määrabki peamiselt emasloomade kodupiirkonna suuruse. Isastel on aga lisaks oluline, et nende kodupiirkonnas elaks võimalikult palju emaseid ning nemad üritavadki venitada oma eluala nii, et see kattuks mitme emase omaga. Seejuures käituvad nii emased kui isased samast soost isendite suhtes territoriaalselt ehk siis isased oma kodupiirkonda teisi isaseid ei lase ning ka emased kaitsevad oma territooriumi teiste emaste eest. Maastikus eksisteerib seega justkui kahekihiline territooriumide mosaiik – üksteisega külgnevatel suurematel isaste alad kattuvad samuti teineteise kõrval asuvate väiksemate emaste territooriumitega (vaata avapilti). Seejuures on väga huvitav, kuidas isendid oma elualade piirides kokku lepivad, sest nagu ilveste jälgimine on näidanud, siis väljapool sigimisaega saavad nad omavahel kokku haruharva. Seega toimub kogu piiride „maha märkimine“ ja järgimine peamiselt lõhnamärgiste kaudu. Sellest on mitmeid ilmekaid videosalvestusi.

Ilves jätab lõhnamärgise.


Kuna loomadel on vaja leida toitu, teada pesapaikade asukohti ning hoiduda kiskjate eest, siis võimaldab kindla kodupiirkonna omamine neil maastikku paremini tundma õppida ja tõenäolisemalt ellu jääda. Selleks, et hoida mingil alal leiduv eluks vajalik ainult endale, ei luba territoriaalselt käituvad isendid oma kodupiirkonda teisi, kes võiksid samadest asjadest huvitatud olla. Valvatavateks ressurssideks võivad seejuures olla nii toit kui ka näiteks vastassoost liigikaaslased, peamisteks konkurentideks on liigikaaslased. 

Raido Kont

Siit veel väike video Youtube`ist, kuidas loomad lõhnamärgiseid jätavad:


 

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.