Looduskalendri minutid Vikerraadios: Ülasevalevus

Postitas Looduskalender - P, 06.05.2018 - 23.23
Autorid

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Foto Arne Ader

 

Võsaülased

Võsaülased

Sisu

Kevadlille kohti peab teadma. Ülasekohti kindlasti.

Nii nagu sinilillemetsani või paiselehti täis kraaviperveni juhatavad meid lapsena isa ja ema, nii peame ka ülasekoha üles leidma. Ülasenoppimiseks tuleb jalga panna kummikud, sest nad kasvavad varjulisel kraavipervel või päris märjas lehtmetsas. Just seal on neid nii tihedalt, et ülased moodustavad otsekui suured rohelised lehekuhjad, mille peal valged, vähe punaka jumega õied tähtedena paistavad.

Ülase elu on põnev. Kõigepealt ilmuvad varesejalgu meenutavad lehed, Võrumaal kutsutaksegi ülast varesjalaks. Tasapisi lähevad lehed aina laiemale lahti, lehekaenlasse ilmub imepisike kelluke, mis aina suuremaks venib. Lõpuks puhkeb peenikese õierao otsas ilma rohelise tupeta 6–8 kroonlehine õis ühes paljude tolmukate ja emakatega.

Ööseks ja vilu ilmaga suleb ülane oma õied ja laseb pea longu, kaitstes nii tolmukaid külma ja niiskuse eest.

Ülase sile vars kasvab välja pikast peenikesest risoomist või rahva keeles juurikast. Kui me selle juurika täies pikkuses välja kaevame, näeme, et taime kinnituskohast edasi on otsapung, mis suvel edasi kasvab, teisest otsast leiame kõdunenud osa.

Juurika edasikasvamisel liigub ülane pikkamööda ühest kohast teise. Kui me õitseva ülase koha tähistame, siis võime näha, et uus õis puhkeb järgmisel aastal mitu sentimeetrit kaugemal. Sel kohal, kus ülane mullu õitses, on juurika küljes väike arm. Neid armide vahesid mõõtes võime välja arvata ülase liikumise kiiruse aastas.

Risoomi küljes olevate peenikeste juurte tööks on kevadel vee võtmine, mida on tarvis suurel hulgal, sest ülase õrnadel lehtedel ei ole vee auramise vastast kaitset. Sellepärast närtsivad ülased õige pea, kui neid tuppa tuua või isegi kauemat aega käes hoida. Kui aga paneme lille noppimise järele kohe vette, seisavad nad tükk aega kaunitena.

Ja ülaste noppimist ei tohi me oma lastele keelata. Ülased ja kannikesed on meie emadepäeva lilled. Kinkimise rõõmu ei keela meile ka ülased. Vastupidi, neil on hea meel, et saavad kellegile rõõmu teha. Nii et sel nädalal tuleks isadel küll oma lastele ülasekohad kätte näidata.