Kevadel on üks taim, kelle tulemist ma jäägitul naudin. See on võilill. Sel nädalavahetusel on karjamaad ja muruplatsid sellest lillest kollased.

Kui naabrid võitlevad temaga mürke puistates ja välja torkides, siis minul on linnakodus üks ala, kus ma lasen sellel eestimaisel kullal rahulikult ära õitseda ja alles siis niidan. Sest võilill peab aias olema. Kasvõi selleks, et laste pisikesed pead saaksid pärja pähe ja me ise vähemalt korra võilillepilli joristada.

Tänapäeva taimetargad on leidnud, et erinevaid võililleliike kasvab Eestis üle saja. Aga ega neid taimetarku meil kuigipalju olegi, kes kõikidel erinevatel liikidel vahet suudavad teha. Ja seepärast armastataksegi rääkida vaid harilikust võilillest, kellele ladina keeles on nimeks antud Taraxacum officinale. Seda keerulist nime on lihtsam meelde jätta vast nii “ta-raksatas-ohvitseri-najale”.

Võilille kõrvale kükitades märkame kõigepealt tema ilusaid kollaseid õisi… ja siin ütlevad taimetargad kohe jälle, et see ilus kollane õietutt polegi õis, vaid hoopistükis suur sajast kuni kahesajast keelõiest koosnev korvõisik. Kogu seda suurt kollast korvi katavad väljastpoolt pikad rohelised kattelehed, mis öösel ja vihmasajus õietupsud varjavad. Kattelehed peidavad käharpea meie eest ka siis, kui oleme mõned kaunid võililleõied tuppa vaasi toonud.  Ja vaasilill ei ole võilill, mitte üks teps. Ja sellised rohelise kelluka kujulised on ka veel puhkemata õied.

Kogu see kena õitekorv asub pika peenikese õievarretoru otsas. Võilillepärja punujad teavad, et murtud varred ajavad välja valget piimmahla, mis pärjapunuja käed üsna ruttu pruunilaiguliseks muudab ning mida ükski seep ega puhastusvahend kuidagi maha ei taha võtta. Seepärast tasub lastele kohe välja otsida mõned vanad spetsiaalselt pärjapunumisriided.

Veel on üks asi, mida peaksite kindlasti täna proovima! Kevadel lihtsalt tahab iga inimlaps laulu või pillijoru ajada. Ja võilillest saab teha ühe lihtsaima pilli. Piisab viie sentimeetri pikkusest võilillevarrest, mis tuleb ühest otsast katki litsuda, nii et praod külgedel. Kui see sellestsamast otsast suhu panna, veidi huultega kokku litsuda ja puhuda, kuuldub mõnus jorin…