Puugike rohus!

Postitas Looduskalender - P, 20.05.2018 - 11.11
Autorid

Kirjutas Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Puuk

Puuk

Sisu

Igal kevadel, kui aprillis kuulen, et see või teine on leidnud esimese puugi, siis mõtlen, et pean sellest rääkima. Aga enamasti on looduses sel ajal nii palju põnevat, et sinnapaika see asi jääb.

Läheb umbes kuu aega, kui terviseamet ärkab ja hakatakse rohkem rääkima vaktsineerimisest ja statistikast. Just see viimane mind enamasti mõtlema paneb. Sest meil pole Eestis tõhusat puugihaiguste ohjamise kava.

On olemas vaktsiin puukide poolt levitatavale entsefaliidile, aga see vaktsiin ei kata kõiki tüvesid ja millegipärast ei vaktsineeri sellega end sageli ka meditsiinitöötajad ise. Ei oska öelda, miks.

Borrelioosi vastu on meil ainult antibiootikumid, sest tõhusat ravimit veel leiutatud pole. Borrelioositüvesidki on ligi 20, seega oleks vaktsiini teha keeruline. Antibiootikum aitab aga siis, kui haigusele saadakse kiiresti jälile ja pole tekkinud tüsistusi. Eestis on enam levinud liigeseid ja südant kahjustav borrelioositüvi, kahjuks avastatakse see paljudel alles järgmisel kevadel ja siis on taastumine juba pikaajaline.

Aga meil on ka närvikahjustusi tekitav borrelioositüvi, mis pärit Siberist ja mida kardetakse isegi rohkem.

Pilt on tõesti kurb ja kuigi räägitakse palju küüslaugu söömisest ja lavendliõlist, siis ühel hetkel on nad meil küljes. Siis kui ei oska oodata. Karta ei maksa neid ülipisikesi puugi larve, kes enamasti meie nahka läbi hammustada ei suuda. Karta tasub täiskasvanud puuke.

Kui aus olla, siis minu bioloogidest sõbrad on peaaegu kõik elus vähemalt korra borrelioosi põdenud. Pidevalt metsas töötades ei ole võimalik end kogu aeg kontrollida. Me teame meetodeid, kuidas puukide külgeimemist vältida, aga on paiku, kust isegi kogenud loodusetundja või metsamees jalga laseb.

Eelkõige on need niisked võsased alad, kus ka rohurindel voli vabalt kõrgeks kasvada. Sarapikud, kadastikud, kasevõsa ja puisniidud. Selliseid paiku on kõige enam meie saartel ja Lääne-Eestis.

Mis mind aga kõige enam oma sõpradelt puugipaiku küsides üllatas, oli see, et kõige ohtramad puukide levikupaigad, kus inimene nendega kokku puutub, on ikkagi pargid, haljasalad, koduõued.

Imelik on see, et me tegelikult teame oma kodu ümbruses selliseid paiku, kus puugid elavad – Peipsi ääres oli meil aias selleks vaarikapeenarde vahe.

Võrumaal Ilmamäel vana karjaaia äär, kus nüüd suur kasevõsa peal - seal kasvavad kahjuks kõige suuremad maasikad. Vaistlikult hakkame me neid paiku vältima, lihtsalt ei käi seal.

Kui küsisin oma tütrelt Maarjalt, kes kõrgkoolis puuke uuris, et mida peaks tegema borrelioosist hoidumiseks, siis pakkus ta eelkõige välja just selle, et peaksime vältima selliseid kohti, kus puuke leidub, mitte minema sinna, kus neid palju ja me endalt neid ära korjata ei suuda. Ta rääkis, kuidas nad kuival karjamaal püügilinaga pidid päris pikalt ringi lippama, enne kui ühe puugikese said. Samas rääkis metsateest, mis võssakasvanud märja raiesmiku keskel. Kus püügilina oli hetkega täis ja kust nad minema jooksid ja hirmuga pärast kogu oma keha kontrollisid.

Kui küsisin, kas võiks aidata enim puugilembeste paikade põletamine, kevadine kulupõletamine, siis ta tõdes, et kuna borrelioosi levitajaks on siiski hiirte ja maaspesitsevate lindudel parasiteerivad puukide noorjärgud, siis on seda üheks võimalikuks meetodiks peetud, aga ilmselt pole see üldse teostatav, sest nii võiksime kogu Eestimaa maha põletada.

Head lahendust pole leidnud ka teised maad.

Ise olen mõelnud, et Eesti võiks puugirikastes piirkondades kaaluda PRIA toel heinapurustamise lõpetamist ja loomade vabalt karjatamist, sest see loob tingimused puukide vabaks levikuks. Neis paikades tasuks praktiseerida heina kokkuriisumist ja siis energiakateldes põletamist. Ilmselt oleks võimalik luua väikesed energiatootmisjaamad.

Aga kõige olulisem oleks ikkagi see, kui perearst ei jätaks meid pikalt borrelioosiootele.

Veretesti saab teha juba paari päeva pärast, see ei ole nii kallis ja kui tõesti vaja, siis tuleks Haigekassast selleks lisaraha küsida. Sest borrelioosi jääknähtude ravi läheb riigile kallimaks.

Aga üks on kindel puuke ei maksa niipalju karta, et enam metsa ei lähe. Sest toasistumise tagajärjed võivad kordades hullemad olla.

Puuk

Puuk

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.