Juuli  esimene  päikeseloojang

Nädala  algus-  ja  lõpupäevad  olid  jahedad  ning  tibutas  natuke  vihma.  Kuigi  tumedad  vihmapilved  liikusid  ringi,  jagus  siia  kanti  sademeid  väga  napilt.  Kogu  nädala  sajusummaks  kogunes  ainult  vaevu üks  millimeeter.

Temperatuurirežiim  kujunes  väga  muutlikuks.  Kõige  külmem  oli  ilm  pühapäeval,  kui  maksimaalne  õhutemperatuur  ei  küündinud  14  kraadinigi. 

Teisipäevast  neljapäevani  oli  ilm  soe.  Kõige  palavamal  päeval  (kolmapäeval)  tõusis  maksimaalne  õhutemperatuur  ligi  28  kraadini  ja  otsiti  kuumaleevendust  veekogudes  ujumas  käimisest. 

Põud  jätkus  ja  kuumadel  päevadel  osa  taimelehti  närbus.  Lehtede  kokkurullumist  oli  märgata  ka  puudel  (kasel  ja  vahtral). 

Taimede  kasv  ja  areng  oli  takistatud.  Mitmed  taimeliigid  jäid  oma  tavapärasest  kõrgusest  tunduvalt  madalamaks.  Näiteks  laialehine  ja  nõgeselehine  kellukas,  naat. 

Kõrged  hernesordid  olid  peenardel  alla  50  cm  kõrgused  ja  õitsesid.  Põlduba  ei  viljunud  kuivuse  ja  kuumuse  tõttu.  Tavalisemast  madalamad  olid  ka  suviteraviljad  pea  loomise  ajal. 

Harilik  pärn

Lisaks  suurelehisele  pärnale  hakkas  õitsema  ka  harilik  pärn. 

Niiskemates  metsades  kollendas  soo-koeratubakas.  Maastikus  annavad  tooni  suured  põdrakanepi  kogumikud,  niitudel  kellukad,  madarad,  palderjan,  härgheinad,  ristikud,  aas-kurerehad;  õitsemist  alustasid  soo-  ja  jäneskastik. 

Hariliku  härgheinaga  lilleaas  ei  talu  niitmist  enne  seemnete  valmimist 

Teede  servades  leidus  kassitapu  ja  nõiahamba  laike;  kollendama  hakkasid  moorputkede  õisikud. 

Veekogude  kallastel  õitses  suur  tulikas,  vees  aga  vesikupud  ja  vesiroosid. 

Rohetäpik  ja  kimalased  soopihla  õitel 

Jõgeval  2.07.2018.