Video salvestas Ahto Täpsi
Foto Arne Ader
Loodusheli Veljo Runnel
Emaslind oli sõnajalgade vahel olevalt pesalt lahkunud…
Metskurvits Scolopax rusticola
Metskurvitsatel pole mitte järelkurn , mis munetakse peale esimese pesitsemise ebaõnnestumist vaid neile on teine pesitsemine liigile omaselt suhteliselt tavapärane.
Isalinde on pesametsas kuulda, lennates õhtusel ajal oma „krooksumise“ saatel madalalt metsa kohal ja oodates emaslinnu vastust, et siis temakese juurde maanduda ning mängu alustada
Metskurvitsa mängulennul tekitatavad hääled: LINK
Eelistatakse niiskemaid, tiheda alustaimestikuga kuuse-segametsi. Emaslind ehitab pesa taimestiku vahelisse lohku ja pärast paaritumist jääb metskurvitsate paar kokku vaid ajani, mil emaslind munema hakkab. Haudumise ja pere üleskasvatamise eest hoolitseb juba emaslind üksinda.
Enamalt jaolt on metskurvitsa pesas neli muna, haudeaeg kestab umbes kolm nädalat või mõni päev kauem. Kurvitsapojad saavad lennuvõimeliseks kolme nädala vanuselt. Emaslind jagab neile eluks hädavajalikke tarkusi veel kolme nädala jagu ning seejärel peavad noorlinnud täiesti iseseisvalt elus hakkama saama.
Meil peaks pesitsema veidi alla viiekümne tuhande metskurvitsa paari. Vanalinnud sulanduvad oma ruske ja täpilise ning sarnase sulestikuga hästi loodusesse, kus neid on üpris keeruline märgata. Tuvisarnaselt pontsaka kehaga, millel pikkust alla neljakümne sentimeetri, kaal kolmesaja grammi ringis, aga noka pikkus ületab viit sentimeetrit. Toitutakse kõikvõimalikest putukatest.
Metskurvitsaid aetakse segi teiste nepilistega., sagedamini vast veidi saledama tikutajaga.
Nii et lindude pesitsemine looduses pole veel sugugi otsakorral.
Metskurvits