Põldmagun        Papaver dubium

 

Põldmagunat leidub kogu Eestis, kus kasvab sageli üksikute taimedena. Läänepoolsemas Eestis ning meie saartel võib pilt avaneda kaunitest mooniväljadest.

Umbrohuna tuntud põldmaguna juurestik on rohimisega kergelt kõrvaldatav, aga kes kaunitare rohib? Meile ja pea kogu Euroopasse jõudnud moonid jõudnud koos inimestega.

Efemeerse taime elurütmiks peaks olema: kiirelt tärgata seemnest, kasvada ruttu, anda oma seemned elu järjepidevuse jätkamiseks – seega lühiealised taimed, kes kohastunud seemnete kasvatamiseks. Seda märkab ka igast taime osast:  

• väikesele juurestikule kulub vähe energiat
• harunev vars võimaldab rohkem vilju kasvatada (õisi võib ühel taimel olla kuni neliteist)
• lehti on vähe ehk et päikeseenergia vajadus seemnete kasvatamiseks katta
• õied on suured ning erksavärvilised, võivad vahel olla isegi roosad või valged
• putukatele värvikad taimed meeldivad, seega võib taimede tolmeldamises kindel olla, muuhulgas seda soosib moonide õite ehitus

 

Korjatud õied pakuvad vaasis lühiajalist rõõmu ja vajuvad longu.

Magunaliikidele on iseloomulik valge piimmahl ning peab teadma, et nimetatu on mürgine. Vaatame siis, et pisikestele korjajatele piimmahl suhu või silma ei satuks.

Keda võiks veel magunalistest ära nimetada?

 

Unimagun

 

Unimagun ehk aedmagun   Papaver somniferum  - ilutaim, mis kergelt metsistub.

 

 

Kukemagun

 

Kukemagun    Papaver rhoeas  - ilutaim, kuid ka umbrohuna Lääne- ja Põhja-Eestis.

 

Liivmagun    Papaver argemone  - ühe või ka kaheaastane taim, mis kasvab paiguti, aga enamalt jaolt Lääne-Eestis

 

LK lugeja saadetud foto: Sellisel väljal tulevad huulile Andres Valkoneni igihalja laulu sõnad: „Moonika... mooniga…“

On üks imeline põld Saaremaal, Laimjala kandis. Mõnele romantikule on see justkui palverännaku koht: korra aastas peab seal ära käima ja imet nägema. Haapsalusse sõites mööda vana maanteed hakkavad mooniväljad Padise kloostrist möödudes. Pea alati näeme mooniväljade kõrval peatunud autosid nii pildistajatega, kui lillenoppijatega.

Korjatud õied, aga pakuvad vaasis vaid lühiajalist rõõmu sest vajuvad longu.

Magunaliikidele on iseloomulik valge piimmahl ning peaks teadma, et nimetatu on mürgine. Vaatame siis, et pisikestele korjajatele piimmahl suhu või silma ei satuks.