„Mõne hetke pärast võttiski Tõuk piibu suust, haigutas korra või kaks ja vabistas end. Siis tuli ta seenelt alla ja roomas ära rohu sisse, tähendades minekul ainult nii palju: „Üks külg paneb su kasvama, teine külg paneb su kahanema.“

L.Carroll „Alice Imedemaal“ (tõlkis Jaan Kross)

Juba punase kärbseseene ladinakeelne nimi (Amanita muscaria) viitab seene lähedastele suhetele tiivuliste tüütustega – muscaria tuleb ladinakeelsest sõnast musca, mis tähendab kärbest. Ka ingliskeelne nimetus fly agaric või fly amanita (i.k. fly – kärbes) kinnitab selle laialt levinud hästi äratuntava  kübarseene isevärki sidemeid kärbestega.

See, et paljudes keeltes on kärbseseene nimi ühel või teisel viisil kärbestega seotud (lisaks juba enne ära toodud ingliskeelsele fly agaric v fly amanita veel vene keeles мухомор, saksa keeles Fliegenpilz, prantsuskeeli mousseron, hispaania keeles amanita mosqueada jne), on laias laastus viinud kahe kärbseseene nime saamise looni.

Rahvapärimuse kohaselt on punane kärbseseen endale nime saanud põlatud putuka järgi, sest teda sai kasutada kärbeste tapmiseks. Teateid selle kohta, et piimaga segatud purustatud seentega neid viimsele õhtusöömaajale peibutati, leidub nii meilt kui mujalt. Tõele au andes küll säärane pruukost kärbseid ei tapa, küll aga on nad pikemat aega pilves ja nii letargilised, et paistavad surnud.

Teine teooria paistab aga peegeldavat arhailise usundi kauget kaja meie igapäevakeeles – nimelt ingliskeelse sõna fly ja saksakeelse fliegen teisest lendamisele viitavat tähendust. See näikse viitavat otse seene hallutsinogeensetele omadustele.  

Tähelepanelikud Siberi rahvad kaesid kärbseseeni söönud kaifivaid põtru ja sõid samasuguse seisundi saavutamiseks seeni tarbinud looma liha. Sarnaselt on joodud seente mõju all inimese uriini.

Kes seda siis ei tea, et jõuluvanad lendavad põhjapõtradega. Kas keegi teadis aga seda, et Jõuluvana kuub on sellepärast puna-valge, et põhjapõdrad söövad kärbseseeni – kuidas nad muidu lennata saaks? Loogiline, kas pole?