Kanada lagle          Branta canadensis

 

Valgepõsk-lagle        Branta leucopsis

 

Suured kanada-lagled on Põhja-Ameerikast inimese poolt Skandinaaviasse 1929 aastal sisse toodud võõrliik. Rändeajal võime neid märgata lagleparvedes oma suuruse, aga mitte arvukuse poolest. Viimastel aastatel on kanada lagled endid ka Eestis veel vähesel määral pesitsema asutanud.

Võrdleme siis laglede suurust. Kui kanada laglede kehapikkus võib küündida meetrini, siis valgepõskedel jääb nimetatu kolmandiku võrra lühemaks. Kui kanada laglede väiksemad emaslinnud kaaluvad kahe ja poole kilost alates ja lõpetades pea kuue kiloga, siis suurte isaslindude kaal võib ka üle kuue kilo olla. Valgepõskede kaal jääb paari kilo mõlemale poolele.

Kui kanada laglede kurgulaik ulatub kukla küljeni, siis valgepõskedel on nii laup, põsed, kui kurgualune määrdunult valge – niipalju siis võrdluseks.

 

 

Laglerännet võime märgata üle kogu Eesti

Valgepõsk-lagled on meilt läbirändavate haneliste seas arvukaimad – hinnanguliselt kuni seitsmekümne tuhande isendi ringis.

Läbirändajad pesitsesid Venemaa tundrates, Novaja Zemljal ka Teravmägedel. Väike pesitsejate asurkond on viimastel kümnenditel tekkinud Läänemere saartele, aga samuti pesitses tänavu Eestis hinnanguliselt üle sajakonna valgepõsk-lagle paari.

Veel mõnekümne aasta peatusid valgepõsk–lagled meil vaid kevadrände ajal. Nüüd ollakse sügiseti siin kuni lumekatte saabumiseni, mis muidugi valmistab „peavalu“ põllumeestele.

Toitumiseks sobivad suured ja avatud niidud ning põllud, mis võivad ööbimiskohtadest üpris kaugele jääda.

Oma häälekusega köidab möödalendav lagleparv igal juhul märkaja tähelepanu, kuid see ei kuuldu kuidagi hanedele omase kaagutamisena.

Valgepõsk-laglede viimase nädala vaatlused: LINK

Ka videos võis albiinolist valgepõsk-laglet näha