Pole meie looduses jäälinnule sarnast

Postitas Looduskalender - N, 17.01.2019 - 15.15
Autorid

Foto: Sven Zacèkwww.zacekfoto.ee

Image
Talvituv jäälinnupaar saaki püüdmas. Õnneks olid nad ka edukad
Sisu

Talvituv jäälinnupaar saaki püüdmas. Õnneks olid nad ka edukad

 

Jäälind        Alcedo atthis

 

Kiirevooluliste, allikaliste jõgede või ojade jäävabades lõikudes võib jäälinnuga kohtumine osutuda meeldejäävaks sest talvituma jääjaid pole meil just palju - kuni poolsada isendit. Sarnastel, aga kärestikulistel jõelõikudel võib silma hakata ka mõni teine toimetav talikülaline - vesipapp.

Jäälinnu sulestik pakub lumevalges ümbruses hämmastavat värvide mängu: lasuursinine, valge, telliskivipunane - jääb vaid soovida kohtumist sellise isendiga. Tõenäolisemad paigad on nn „forellijõed“: Põhja-, Kagu- või Lõuna-Eestis ja muidugi fotograafide meelispaik Taevaskoda.

Jäälindu on kerge ära tunda isegi tema silueti järgi. Väikese linnu pea on kehaga võrreldes ebaproportsionaalselt suur, nokk pikk ja terav. Silmatorkavalt lühike saba lõpeb sirge lõikega, tiivad laiad, aga samuti lühikesed, samuti on pisikesed  punased jalad. Jäälindude keha pikkus jääb alla paarikümne sentimeetri ja kaalu vast neljakümne grammi ringis.

Jäälindude seljasulestikus leidub erinevaid siniseid värvitoone. Keskseljal need suisa „helendavad“. Pea, tiivad ja saba paistavad veidi tumedamatena. Kõhusulestik oranž.

Kas sarnase sulestikuga linde on võimalik omavahel eristada? Kui isaslinnu nokk on must, siis emaslinnul paistab nokatüvik punane.

Värvierksaid, ettevaatlike ja isegi arglikke jäälinde pole sugugi kerge vaadelda sest juba kaugelt inimest märgates põgenetakse lühikese, kõlava vile või kilke saatel. Nii võibki vahel kiiret lendajat märgata vaid värvilise täpina.

Forellikaamera kaudu on jäälindu vahel kuulda: mõni aasta tagasi ka sukeldumas nähtud ja salvestatud.

… ja saagiks luukarits

… ja saagiks luukarits

Saaki jäädakse varitsema jõe kohale eendunud puuoksal, harvemini jahitakse saaki paigallennul. Oluline on vee läbipaistvus, mis allikalistes piirkondades ka talvisel ajal suhteliselt hea.

Õnnestunud sukeldumise korral ilmub kingfisher pinnale väikese, kuni viie sentimeetri pikkuse kalaga, mille liik ei ole linnule oluline. Kala nokas naastakse mõnele puuoksale, kus saak enne pea eespool alla neelamist uimastatakse. Vahel otsitakse kärestike madalas kaldavees ka selgrootuid.

Jäälinnud kuuluvad nii meil, kui Euroopas kaitsealuste liikide nimekirja.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.