Harilik orav ehk punaorav       Sciurus vulgaris

 

Eks meile jäävad rohkem silma linnaparkide ja kalmistute ning vanades aedlinnades tegutsevad „käbikuningad“. Okasmetsades on loomakesi vähem märgata – pole ju kuuskedel-mändidel tänavu eriti käbisid näha. Aga oravadki toimetavad vastavalt toidu olemasolule ja ei asusta ainult kuusikuid vaid saavad hästi hakkama ka segametsades.

Oravad on päevaloomad. Õhtuhämaruse saabudes magatakse juba omaehitatud pesas või puuõõnsuses. Linnades lisanduvad tavalistele pesapaikadele kõikvõimalikud ehitiste konstruktsioonid, mille vahele omale soojustusvillast pesa rajada.

 

Oravasaba  ( www.loodusemees.ee )

Milline võiks olla oravate päevarütm? Aktiivset liikumist võib täheldada paari tunni vältel nii hommikupoolikul, kui pärastlõunal.

Pulmamängude aegu, mis märtsikuus veel kestavad võime hea õnne korral märgata veidi kogukamat, aga siis ka vanemat, täiskasvanud emaslooma saatmas paari, aga vahel koguni mitut isaslooma, kes erinevate nippidega püüavad „temakese“ tähelepanu pälvida. Loomulikult kaasnevad sellise rivaalitsemisega vahel päris häälekad „kavaleride“ omavahelised nagelemised… Aga lõpliku otsuse langetab õrnem sugupool.

Rootsi terioloogid, kes on oravate käitumist põhjalikumalt uurinud väidavad, et isasloom tunneb indleva emaslooma lõhna kuni pooleteise kilomeetri kaugusele.

Pulmadega hõivatud oravad kaotavad tavapärase ettevaatlikuse, kuid pakuvad vaatlejatele huvitavaid vaatepilte.

 

Oravapesa  ( www.loodusemees.ee )

Pulmaaja möödudes siirduvad isasloomad tagasi oma valdustesse ja sellega on nende ülesanded täidetud. Pooleteise kuu möödudes või isegi veidi varem näevad oravapojad ilmavalgust, aga neid toidab, hooldab ja kasvatab „üksikema“.

Orava jäljed ( www.loodusemees.ee )