Rästad, vindid, varblased, tihased ja punarinnad on oma esimese pesakonna üles kasvatanud ja enamus neist valmistub juba järgmiseks. Mõned neist võtavad selle ette samas pesas, teised aga otsivad endale uue pesakoha. Kuldnokad piirduvadki vaid ühe pesitsemisega, aga see ei tähenda, et nende pesakast nüüd kümme kuud tühjana seisab. Suure tõenäosusega on selle üürile võtnud piiritajad, kodu- ja põldvarblased või hoopis lepalind või väänkael. Ärge siis unustage seda päevikusse kirja panna!

Kaua oodatud vihmased ilmad soosivad tubaseid toimetusi, näiteks oma aialinnupäeviku täitmist. Praegu on hea aeg oma aialinnupäevikust üle vaadata, kas kõikide linnupaaride pesad on ikka kirja saanud, kas paar pesitses tõenäoliselt või kindlalt, kas pesitsus luhtus jne. Kõik vähemalt tõenäolised pesitsemised tuleks kirja panna, kuid samas tasub hoida tagasihoidlikku joont: kui on selge, et linnupaar käib iga päev aias ainult toitu otsimas ja aias ei pesitse, siis ei saa teda pesitsejana kirja panna.

Kuigi maikuust on järel vaid soe mälestus, siis vaatame üle, kuidas toimus rändlindude saabumine aialinnupäeviku andmetel. Üksikuid karmiinleevikesi, hall-kärbsenäppe, rukkirääkusid, peoleosid ja piiritajaid nähti juba mai esimesel dekaadil, kuid alates 11. maist jõudsid need kaugrändurid üpris ühesuguse tempoga kohale. Praeguseks on paljudel neist pesad valmis ja munadki pesas.

Muide, kui just ei saja ega tuula, võib öösiti endiselt kuulda korralikku linnukoori, rääkimata varajastest hommikutundidest!

Toredaid aialinnuelamusi!