Meid on viimasel ajal hellitatud hämmastavalt kaunite päevadega ja täherikaste öödega. Algas fenoloogiline sügis, aga seda võrdpäevsusest kümmekond päeva varem – lehtede värvimisega puudel, teravilja koristamisega ning rändlinnuparvedega.

Sügisvärvid puude lehestikus on aga aastati äärmiselt erinevad. Uurime asjatundjalt:

Miks mõnel aastal on lehed rohkem punased kui teisel?

Tartu ülikooli taimefüsioloog Evi Padu: ”Lehtpuude lehed igal sügisel kaotavad oma rohelise värvi ja muutuvad kirjudeks, kollaste, punaste ja violetsete toonidega. Hästi on näha lennukilt parasvöötme metsade kohal, kuidas roheline lehestik taandub aeglaselt hästi piiritletud frondina päev - päevalt lõuna poole.

Sügislehtede, aga ka viljade ja õite rohelisest erineva värvuse põhjustavad kaks pigmendirühma: plastiidides paiknevad karotinoidid (kollasest punaseni) ja rakumahlas lahustunud antotsüanidiinid (õrnroosast intensiivse violetseni).

Karotinoidide kollase värvi ilmumine on seotud neid maskeeriva rohelise klorofülli kadumisega. Enne lehtede langemist klorofüll lagundatakse, et mitte kaotada tema koostises olevat lämmastikku. Karotinoidid sisaldavad ainult süsinikku, vesinikku ja hapnikku - elemente, mis pole defitsiidis ja võivad jääda langevatesse lehtedesse.

Lehtede sügisvärvi ei tekita aga mitte ainult maskeeriva rohelise pigmendi lagunemine, vaid ka antotsüanidiinide sisalduse suurenemine.

Eri aastate erinev sügisvärvide intensiivsus ongi põhjustatud just erinevast antotsüanidiinide hulgast. Nende ühendite sünteesiahelas osalevad valgusega aktiveeritavad ensüümid, seetõttu moodustub antotsüanidiine rohkem, kui ilmad on päikeselised ja soojad, aga ööd jaheda, seetõttu värvuvad lõunapoolsel puu küljel lehed intensiivsemalt.

Milleks on antotsüanidiinide moodustumine vajalik, kui lehed niikuinii maha langevad?

Arvatakse, et oma antioksüdantsete omaduste tõttu nad tagavad taimede kaitse ultraviolettkiirguse toimel ja ainevahetuses tekkivate radikaalide eest, võimaldades seega sügislehtedes klorofülli lagunemist.“