Harilik viirpuu        Crataegus rhipidophylla

 

Karvane viirpuu      Crataegus submollis

Viirpuud / Craetagus /on üks liigirohkeimaid taimeperekondi maailmas. Liike arvatakse olevat üle tuhande ja neid tekib pidevalt juurde.

Kuidas uued liigid tekivad? Viirpuud ristuvad omavahel kergelt ning annavad kahe liigi raskesti määratavaid ehk siis vahepealsete tunnustega järglasi. Meil kasvavad viirpuud enamalt jaolt kõrge põõsana, harvemini madala puuna. Tema koort, võrseid ja pungi himustavad nii metskitsed, jänesed, kui pisinärilised ja selline pügamine muudab põõsad aiva tihedamaks.

Meie parkides ning aedades kasvavaid liike loendatakse üle kuuekümne - tuntum nendest karvane viirpuu.

Eesti lääneosas kasvab looduslikult kümmekond liiki, kasvukohtadeks metsaservad ja -lagendikud, loopealsed või meie saarte kiviaedade veertes. Lubjarikastel muldadel ning päikesepaistes edenevad viirpuud hästi.

Mõned alamliigid ongi Eestis tekkinud ja levinud ehk ongi ainulaadsed maailmas. Sellisteks on Saaremaa viirpuu ja Viidumäe viirpuu.

Harilik viirpuu ongi meie looduses kõige tavalisem, nüüdseks juba valminud viljadega. Nn õunviljad on suured ning veidi jahuse maitsega, mida ühest suurtest luuseemnetest hoolimata mõnus nosida.

Muiste andiski rahvasuu neile jahumarjapuu nime.

Karvane viirpuu