Mägraluuletus Kirkelt

Postitas Aasta Loom - K, 16.11.2016 - 11.17
Sisu

 

kirke
Kirke seisab väikeste mäkrade müramispuu juures, näha on mäkrade küüniste kraapimisjäljed. Kirke polnud enne mägralinnakul käinud.

 

   

Mägra viis

Tuulisel õhtul,
metsavaikuses.
Laulis üks mäger,
uru poole kõndides.

Elu mul on suhtselt hea,
võin öösel ringi liikuda
ning urge palju kaevata

Pole mul ka keelatud,
kanda päikseprille.
Must-valget ülikonda,
noobleid musti kingi.

Kuid elu pole lill,
ning vaenlasi on mul.
Koertel ning rebastel,
maitsev kõhutäis minust on.

Kuid inimesed,
kõige hullemad neist.
Nad hävitavad metsi
ja reostavad loodust.
Jahivad meid
ning tekitavad hirmu.

Kuid kõik pole halvad
ja ka halbu saab muuta.
Tuleb mõista vaid me elu
ning seisukorda.

Auhinnatud luuletus aasta looma kodulehe ja Eesti loodusmuuseumi ühiselt mägralugude võistluselt.