Maakimalane

Suvise aialinnupäeviku vaatluste kokkuvõtmine on jõudnud lõpusirgele. Sadade loodushuviliste abiga on „Suvisest aialinnupäevikust“ kujunenud Eesti üks populaarsemaid rahvateadusprojekte! Kolme aastaga on osalejate arv kahekordistunud (sel aastal 920 osalejat) ja veebipäevikutesse kirja pandud liigikirjete arv kolmekordistunud (sel aastal 27 200 kirjet).

Aga ega suur osalejate arv pole eesmärk omaette. Eesmärk on Eestit tihedalt katva loodusvaatlejate võrgustiku kaudu koguda üheskoos kvaliteetseid vaatlusandmeid lindude ja teiste liikide leviku, fenoloogia ja käekäigu kohta, mille saamine muul viisil on ebaotstarbekas või suisa võimatu.

Järgneva paari nädala jooksul tutvustan järgemööda Suvise aialinnupäeviku 2016. aasta tulemusi, alustades kimalastest.

Kimalased on ühed tähtsamad tolmeldajad, kelle usinast tööst sõltub meie toidulauale jõudvate puu- ja köögiviljade saagikus ja kvaliteet. Kimalastele on eriti olulised just põllumajandusmaastikus ja linnades asuvad aiad, sest aedades õitseb meetaimi ka siis, kui looduslikke meetaimi napib. Samas peame arvestama, et erinevad kimalaseliigid tolmeldavad erinevat liiki taimi.

Päris esimest kimalast nähti tänavu 14. märtsil, kuid nii varajane ärkamine võib kimalase nälga jätta. Õnneks on all olevalt graafikult näha, et suurem osa kimalastest virgusid valdavalt siiski aprillikuu esimesel poolel, kui varakevadised näljakustutajad – krookused, siniliiliad ja pajud-remmelgad – olid õide puhkenud.

Kokku nähti aedades 15 liiki kimalasi ja 6 liiki kägukimalasi. Kõige rohkem liike nähti ühes Tapa valla aias Lääne-Virumaal (12 liiki) ja Märjamaa valla aias Raplamaal (11 liiki). Mitmel pool kohati ka 10 liiki kimalasi, kuid keskmiselt nähti aias 3,1 liiki. Kõige sagedamini kohati aedades talukimalast, maakimalast ja karukimalast, kellele järgnesid kivi- ja põldkimalane.

Millised on kimalaste lemmiktaimed?

Kimalasi saab suiste pikkuse järgi jagada lühi- ja pikasuiselisteks ning keskmise suisepikkusega liikideks. Suiste pikkusest sõltub, millise õiekujuga taime kimalane eelistab. Seda 106 aias lähemalt jälgitigi.

Varane kevad, väga soe maikuu ja tavapärasest varem õitsema hakanud meetaimed (nt vaarikas) soosisid kimalasperede arengut. Aialinnupäeviku vaatlustes annavad samuti tooni kevadised meetaimed, sest tööliskimalased hakkasid lendama tavapärasest varem ja suuremal arvul – ja nii märgatigi õisi külastavaid kimalasi mais ja juunis tavapärasest rohkem. Kimalaspered jõudsid oma arengu lõppjärku paar nädalat varem ja lagunesid juba juulikuuks. Ilmselt seetõttu puuduvadki mitmed olulised kesksuvised meetaimed enim külastatud taimede seast. Panin seda tähele ka enda aias – juunis õitsenud metssalvei oli kogu aeg kimalasi täis, samas juuli esimesel poolel õitsema hakanud pune ja tähklavendel olid võrdlemisi tühjad.

Ühtekokku külastasid kimalased aedades 180 taimeliiki, kellest populaarsemad on toodud alljärgnevas tabelis.

Lühisuiselistele kimalastele (maa- ja karukimalane, talu- ja sorokimalane, niidu- ja nõmmekimalane) meelepäraseid korjetaimi oli tänavu 132 liiki, mis on võrreldes eelmise aastaga (153) mõnevõrra vähem.

Keskmise suiste pikkusega kimalased (põldkimalane, jaani- ja samblakimalane, schrencki kimalane, kivi- ja tumekimalane, hall- ja metsakimalane) külastasid 88 taimeliigi õisi.

Pikasuiselisi kimalaseliike on meil vähe – laialt levinud aedkimalane ja haruldased ristiku- ja urukimalane. Seepärast märgati pikasuiselisi vaid 35 taimeliigi õitel.

 

Toredat talilinnuaega!

Meelis Uustal,  suvise aialinnupäeviku koordinaator

 

Vaata meeldetuletuseks aialinnupäeviku kodulehte: LINK