Mägraseire tulemused: arvukus on kerges tõusutrendis

Postitas Aasta Loom - R, 09.12.2016 - 09.00
Sisu
mäger
Mägraseire leidis mägra olevat heas seisus.
Foto: Tarmo Mikussaar
 

Tänavu toimus esmakordselt Eestis mägraseire, mis oli oluline ettevõtmine aasta looma seisukohalt. Aasta alguses me ju ei teadnud, millises seisus on mägra asurkond. Võis arvata, et päris nadilt mägral ei lähe, kuna mäkra ikka siin-seal nähakse, aga midagi täpsemat kui paljas arvamus ei saanud senimaani öelda. Kuna mägra suhtes puudub ka suur jahihuvi, ei saa tema jälgimiseks kasutada jahimeestelt kogutavaid andmeid.
Kogu riigi maismaa territooriumi hõlmav seire kattis esimesel aastal küll ainult pooled Eesti maakonnad, ent vaatamata sellele võib juba üht-teist olulist esile tuua. “Esimest korda sai fikseeritud reaalsetele näitajatele toetuv mägra populatsioonimuutus,” kinnitab seire läbiviinud Remek Meel. “Nüüd võime öelda, et meil on reaalsed andmed ühe liigi kohta, kelle käekäigust olid siiani vaid müüdid ja oletused. Ideaalis peaks mägraseire hakkama selliselt toimima kindla aja tagant ühtse “seiresammuga” ehk teatud ajavahemiku järel. Et tekiksid pikad aegread, mille põhjal muutusi hinnata.”

Mägra arvukus
Töö käigus kirjeldasid seire läbiviijad Remek Meel ja Tiit Hunt vastavalt metoodikale ligi 25% teadaolevatest mägralinnakutest. Kokku vaadeldi 52 linnakut Harju, Ida-Viru, Järva, Lääne, Tartu, Viljandi ja Võru maakonnas. Neist Harjumaal 12, Ida-Virumaal 6, Järvamaal 7, Läänemaal 5, Tartumaal 6, Viljandimaal 6 ning Võrumaal 10.
“Alati, kui küsitakse, kui suur on mägra populatsioon, ütlen, et seda numbrit on võimatu öelda,” kommenteerib Remek Meel. “Arvukuse absoluutnumbrit me ei tea – tegelikult ei tea seda paljude väiksemate loomade puhul –  ainuke pädev asi on öelda, kas populatsioon väheneb või suureneb, kas trend kasvab või kahaneb. Praegu võib öelda, et mägra arvukuse muutus on pigem kerges tõusutrendis.”
Remek Meele järeldus tugineb tänavuaastasel seirel: aktiivsete uruavade arv pesakondades on 51%-l seiratud linnakutest tõusnud ja kuues linnakus avastati pojad, vastavalt 1-3 kutsikat. Antud andmetest võib järeldada, et populatsioon on heas seisus ja stabiilne. “Lõplikud andmed mägra populatsiooni seisundi kohta saab alles siis, kui seirega kaetakse ka ülejäänud Eesti maakonnad,” kommenteerib Meel. Loodetavasti jätkub rahastus ka järgmisel aastal ning seire jõuab ka ülejäänud maakondadesse.
“Rajakaamera andmetest järeldub, et Lõuna-Eesti maakondadest Tartumaal ja Võrumaal oli mägra sigivus suurem kui Harju-, Järva- ja Läänemaal. Üldkokkuvõttes oli poegadega pesakondade arv sama, aga poegi pesakonnas oli rohkem. Võru- ja Tartumaal tuvastati kutsikad suve teisel poolel, augustist septembrini. Need loomad olid tugevad ja elujõus. Sellest võib järeldada, et kutsikad elavad oma esimese eluaasta edukalt üle,” täpsustas Meel.

kährik
Seire käigu vaadati ka, millised urud on mägra, millised rebase ja kähriku (pildil) kasutuses.
Foto: Tarmo Mikussaar
 

Kuidas seiret tehakse?
Nagu teame, elavad mägrad linnakutes. Välitööde käigus külastatasid Remek Meel ja Tiit Hunt ühte osa linnakutest, mille koordinaadid olid aastatetaguse inventuuri käigus ülesmärgitud. Olenevalt maakonnast olid eelmised inventuurid tehtud aastatel 2008-2012. Siiani oligi läbi viidud vaid mägralinnakute inventuure, mis on küll kõige aluseks, ent tõsisemaks seireks ei kvalifitseerunud.
Linnakusse jõudes loendati urgude koguarvu, lisaks vaadati ka, millised urud on mägra, millised rebase ja kähriku kasutuses. Teadagi elab ju mägramajas teisigi tegelasi kui ainult ehitusmeister ja tema pere. Samuti otsisid seirajad üles ja märkisid ära kasutuskõlblike asustamata ning kasutuskõlbmatute urgude arvu. Vahel satuti ka lageraide peale, mis oli häirinud elu mägralinnakus. Et tuvastada linnakut asustavate isendite arvu ja võimalikku juurdekasvu, paigaldati osadesse linnakutesse ka rajakaamerad. Kaameratega jälgitavad linnakuid oli Harjumaal 6, Järvamaal 3, Läänemaal 3, Tartumaal 3, Viljandimaal 3 ja Võrumaal 6. Antud andmete põhjal leiti linnakus olevate aktiivsete mägra poolt kasutatavate urgude muutus võrreldes eelneva perioodi andmetega.

Kokkuvõtteks saab öelda, et mägral läheb üpris hästi ja arvukus on pigem kerges tõusutrendis.

Helen Arusoo