Kuidas metsseal läheb?

Postitas Aasta Loom - R, 16.12.2016 - 09.00
Sisu
metssiga
Aasta tagasi oli Eestis ja Lätis veel küllalt metssigu. Jätkus ka fotograafidele pildistamiseks. Foto on tehtud söödaplatsil ja osales 2015. aasta Eesti-Läti fotovõistluselt "Metsanotsu – tõeline siga".
Foto: Kristers Porietis
 

Kolmas aasta sigade Aafrika katku varju all on mööda saamas ja uurime jahimeeste seltsi tegevjuhilt Tõnis Kortsult, kas sigu  metsades on ja kas jahimeeste mured on võrreldes mullusega leevendust leidnud. On ju küttidele langenud põhiraskus katkutõrjes.

Tõnis Korts, kui palju on sigu metsas?
Lõuna-Eesti maakonnad, kust katk alguse sai, on praktiliselt tühjad. Katkuleide on seal ka vähe. Aga hilisemalt nakatunud maakondades nagu Harjumaa, Läänemaa, Pärnumaa, Saaremaa, on sigu kohati küll. Arvuliselt on praktiliselt võimatu öelda, palju Eestis on veel metssigu. Väga raske on hinnata praegu. Eriti kui lund ka pole, millelt jälgi lugeda. Küttimist on igal juhul veel kõvasti. 
Tulevikus ei tohiks olla Eestis rohkem kui 1,5 looma 1000 ha peale ning käesoleva hooaja 2016-2017 taotlus on saada tase kahe looma peale 1000 hektari kohta.  Oleme selle normi paiguti ületanud. Sigade asustustihedus on juba mitmel pool alla kahe looma. Küttimismahte teatud piirkondades ka seetõttu täis ei saa, et siga on vähe.

Kas Eestis on veel paiku, kus katku pole?
Hiiumaalt pole veel ühtegi katku positiivset proovi tulnud. Hiiumaa on aga juba puhvertsooni staatuses. 

Tähendab, Hiiumaalt kütitud metssealiha tohib veel siiski müüa?
Põhimõtteliselt küll, aga sealt ei tule midagi. Kui katk Saaremaale jõudis, siis kuivasid mahud lõplikult kokku.

Eestlastele meeldib metssealihavorst. Aasta tagasi oli tootja mureks, et metssealiha oli suure küttimisnormi tõttu korraga palju saada, samas tsoonides oli müük piiratud.
Aasta tagasi oli Eestimaal veel katkuvabasid alasid, oli Saaremaalt ja Hiiumaalt pärit liha. Praegu on olukord täiesti teine, kaubandus on peaaegu olematuks muutunud. Siin pole midagi enam rääkida.

Nii et vorst saab otsa. Kas midagi on tehtud ka valesti bioohutuse reegleid silmas pidades, et katk vallutas ikkagi terve Eesti sisuliselt?
Praegu on vara mingeid järeldusi teha, pole piisavalt aega mööda läinud, et otsuseid hinnata. Las natuke asjad settivad, siis saab tagantjärele analüüsida, kas oleks pidanud bioohutuse tagamiseks karmimaid reegleid kehtestama.

Veterinaarametilt tuli uus regulatsioon, mis karmistab bioohutusnõudeid. Mida see jahimeeste töös tähendab?
Alates uuest aastast ei tohi enam nakatunud, täpsemalt kütitud ja positiivseks osutunud metssigu matta, vaid peab konteineritesse paigutama. Jahimeeste sõnul on üksikud sead selleks liiga suured, ei  mahu. Samas ei tohi lihakeha tükeldada. Selle mure osas saame aga VTA-ga läbi rääkida.

Aasta tagasi oli jahimeestel suureks mureks, et konteinereid polnud piisavalt, külmkambreid polnud piisavad, nõuti aga tulemust. Kas need mured on nüüd lahenenud?
Täiuslikku olukorda veel ei ole, aga parem on küll. Nüüd saame 76 konteinerit juurde ja samuti külmkambreid. Praegu on meil  Veterinaar- ja Toiduametiga väga hea koostöö. VTA pöördus  meie poole ettepanekuga sõlmida sigade Aafrika katku osas koondleping. Enne oli see sõlmitud üksikute jahiseltsidega, nüüd tehakse katusorganisatsiooni ehk Eesti Jahimeeste Seltsiga. See tõotab jätkuvalt paranevat koostööd.

Helen Arusoo

Sildid