VIDEO: hülgerannal peesitajad

Postitas Looduskalender - P, 25.12.2016 - 15.15
Autorid

Video salvestas Fleur, LK foorumist

 

Sisu

 

Hallhüljes                             Halichoerus grypus

 

Viigerhüljes ehk viiger       Pusa hispida

 

„Hallid“ toimetavad hülgerannal juba paar nädalat. Vastu Läänemerd on ilmad hetkel sellised, et nii õhu, kui veesooja jagub sarnaselt +3 kraadi ringis (õhutemperatuuri langetab muidugi tuulekülm). Rand pole sel ajal kordagi hüljestest päris tühjaks jäänud.

Suured, tumedat värvi kasukat kannavad vanad võimsad isasloomad, neil võime märgata kaelal võimsamaid ja vahel armilisi nahavolte. Kehapikkust jagub täiskasvanud isasloomadel kaks ja pool meetrit, kaaludes seejuures veerand tonni vahel enamgi.

Emas- ja noorloomade kasukas on heledam ja laiguline (emasloomade kasuka laigud paistavad kontrastsemalt silma), kõhualune karvkate seljakarvadest heledam, kaalgi väiksem nagu kaamerapildist märgata võime

Mõne aja taguseks üllatuskülaliseks oli viigerhüljes.

Kahjuks pole meil salvestust kõvakettal: vaskult esimene, teistest väiksem hüljes peaks olema viiger. Harv juhus, kui ”suguvendi” saab nõnda koos näha

Kahjuks pole meil salvestust kõvakettal: vaskult esimene, teistest väiksem hüljes peaks olema viiger. Harv juhus, kui ”suguvendi” saab nõnda koos näha. Õhtuhämaras napsas pildi Antti Karlin.

Mille järgi halli ja viigrit eristada? Kui hallhüljeste pea paistab kolmnurksena, siis viigri pea on ümmargune – nagu kassil. Kehapikkust on täiskasvanudki viigril vaid kuni poolteist meetrit ning kaalumaksimum saavutatakse tavaliselt sügiseks, mis küünib saja kiloni.