Nagu tavaks tutvustame „tegelasi“, keda kaamerapildis näha ja neid polegi nii vähe.

 

Rasvatihane         Parus major

 

Juba hommikuhämaras jõuab toidumajja esimene külaline - mõni vanem rasvatihase isaslind,  kes kusagil läheduses ööbinud. Vahel pole tegutsejat isegi pimedas näha, vaid kuulda.

Talveks „kolivad“ rasvatihased inimasustuse lähedusse ja põhjuseid selleks jagub küllaga. Ööbimiseks leiab uues kohas mõne karniisprao, rõdunurga, korstna, ahjuküttega majade hoovis puuriida või aias pesakasti… Kohti öiseks varjumiseks jagub ja nõnda oledki toidule lähemal. Linnades on õhutemperatuurgi pea paar kraadi soojem, kui metsas.

Rasvatihastel pole välja arenenud harjumust või instinkti omale talvevarusid soetada, aga äärmiselt osavad ollakse välja otsima teiste tihaste või värvuliste poolt puude koorepragudesse peidetud seemneid.

Rasvatihased on tihaste hulgas suurimad: pikkust kuni viisteis sentimeetrit, kaalu paarikümne grammi ringis.

Meil talvituvate rasvatihaste hulk kõigub 0,6 kuni 1,2 miljoni linnu ringis, aga tallindude loenduse lõppedes saame teile avaldada täpsemad numbrid.

Kas on üldse vaja „rasvaantsude“ välimust kirjeldada? Sinakalt musta peasulestiku kõrval hakkavad koheselt silma säravvalged põsed ja kollasel rinnasulestikul must vööt. Sinakashallid on nii saba, kui tiivad, millel märkame selget valget tiivavööti. Seljasulestik rohekaskollane, kuklalaik kollane. Silmad tumepruunid, nokk must ja jalad sinakashallid. Päris värvikad tegelased - kas pole?

Fotod Arne Ader

 

Rasvatihase isand

 

Rasvatihane

Kas välimuselt suht sarnaste rasvatihaste sugupooltel on võimalik vahet teha? Võib, aga järgnevad tunnused pole „tingimusteta reeglid“.

Täiskasvanud isaslinde eristab laiem must „lips“ rinnal, mis kõhualusel veelgi laieneb. Samuti tundub must peasulestik läikivamana ja nende käitumine toidulaual domineerivam.

Emas- ja tänavu suviste noorlindude kõhualune triip on tüki maad kitsam jättes vahel hoopis ebaühtlase mulje.

Kaamerapildis võime me päeva jooksul toidulaual tegutsemas näha umbes kolmekümmet isendit. Toidumaja külastatakse „tähtsuse“ järjekorras ning tugevamate isendite poolt on hõivatud ka toidulauale lähimate puude ja põõsaste oksad.

Kui kõhud täis, teeb tihastesalk minekut, et uurida, mis Otepääl sünnib või millist toidukraami mujal pakutakse. Ringi liigutaksegi salkades, kuhu üpris sageli liituvad ka teised värvulised. Pöörakem tähelepanu, et linnud peavad üksteisega „mõistlikku vahemaad“ sest liialt lähedale tikkujaga võib ka tülinaks minna.

Päris hämaras siirdutakse öömajale – see on tuttav koht ja igal isendil ikka „oma“. Ööbivat tihaseisandat näeb: LINK

Lähemate kuude jooksul toimub rasvatihaste käitumises rida muutusi, katsume nendel pilku peal hoida.

Päevasündmusi kajastab LK foorum: LINK