Suured mägralinnakud vajavad tõhusamat kaitset

Postitas Aasta Loom - R, 30.12.2016 - 09.00
Sisu
mägralinnaku lageraie
Oleme olukorras, kus mägralinnak on püsielupaigana küll kaitse alla, ent reaalne kaitse ei toimi. Fotol Triin Leetmaa tehtud pilt lageraide alla jäänud suurest mägralinnakust.
 

Mägra-aastal uurisime, kas 10 ja rohkema uruavaga mägralinnak on ikka endiselt kaitse all, sest aina rohkem tuli uudiseid lugejatelt, et suured mägralinnakud on hävinud lageraide tõttu. Äkki polegi suured mägramajad enam kaitse all? Ka tänavuse mägraseire läbiviijad Tiit Hunt ja Remek Meel märkisid ära mitu mägralinnakut, mis olid kannatada saanud lageraide tõttu.

 

Suured mägralinnakud on kaitse all!
Looduskaitse seadus paragrahv 4 lõige 5 ütleb endiselt, et püsielupaigana on kaitse all “mägra rohkem kui kümne suudmega urulinnak.” Kõik on justkui korras, aga mis on puudu, on rakenduskava. Teisisõnu, keegi ei tea, kust metsaomanik peaks aru saama, et tema valdustes asub mägralinnak. Samuti ei teata, kui kaugel mägralinnakust tohiks raiet teha ja kas midagi on ettenähtud kompensatsiooniks. Kaitsealuste kotkaste puhul näiteks on seadus väga täpne ja äramärgitud on pesapuud ning mida ja kuidas kaitsta.
 

Mis praegu vägevaid mägralinnakuid üldse kaitseb?
Vastus: püsielupaiga piirangud ehk looduskaitseseaduse paragrahv 14 “Üldised kitsendused”. Mis tähendab, et mägralinnakus ei tohi küll paljusid asju teha – veekogu rajada, maja ehitada – aga lageraiet teha näiteks võib. Suurim probleem on aga see, et keegi ei tea, kus kaitstavad linnakud asuvad. Kõlab ju suurelt – 10 urusuudmega mägralinnak – tegelikult võib taoline ehitis lauskmaal täitsa märkamatuks jääda, nõnda et rasked metsamasinad sõidavad kõik urusuudmed siledaks. Oleme olukorras, kus mägralinnak on püsielupaigana küll kaitse alla, ent reaalset kaitset pole.

 

Mäger lageraiet ei karda, piisab urgude säästmisest
Mäger pole tegelikult väga tundlik lageraiete suhtes. Tema urgude kõrval võib metsa maha võtta, teda see eriti ei häiri. Ainus, mis mäkra tõeliselt segab, on urgude kokkuvajumine. “Tegelikult olen mitmes kohas näinud, et mäger saab hakkama üpriski lagedas kohas, kus lageraie on toimunud lausa kõrval,” räägib Tiit Hunt. “Kõige hullemad on metsatöödemasinad, mis urud sisse rullivad. Peaasi ongi, et ta urge sisse ei vajutataks.”
Üks võimalus on loota metsatakseerijate metsatundmisele, mis on ju reeglina väga hea. Et mehed enne lageraiet käiksid langi läbi ja vaataks, kus peaks puud püsti jätma. Seda ülesannet peab aga metsatakseerijatele keegi meelde tuletama ja südamele panema. “Enne raiet peab ju raielangi niikuinii läbi käima. Kui minnaks raiet tegema, siis võiks tuvastada enne ka mägralinnakud ja vaadata, kui suured nad on,” arvab Tiit Hunt. ”See võiks olla heatahteavaldus metsameestelt. Eriti kui tegu pole lageraidega, on võimalik siin-seal puudegrupp valikuliselt kasvama jätta.” See päästaks mägra elupaiga. Isegi kui looma elu natuke häirub, pole midagi, pärast kolib mäger tagasi, peaasi, et urud jäävad terveks.

 

Tulevikuplaanid: korralik inventuur
Õnneks on keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakond asjast teadlik ning midagi kavatsetakse ka ette võtta. Võib-olla piisab, kui metsameestele anda teada, kus asuvad suured linnakud. Mägramajad võiks ära märkida näiteks kaardirakendusele, mida metsamehed kasutavad. Kui tulemas on raie, saab koos kotka pesapuude ja muude tähtsaga teavet ka suurte mägralinnakute kohta.
Selline lahendus eeldaks aga mägralinnakute korralikku inventuuri. Kümne aastat tagasi inventuur küll tehti, paraku on osad andmed nüüdseks kasutuskõlbmatud ja teiseks ei tehtud inventuuri vajaliku eesmärgiga. “Peaks uue ja täpse inventuuri tegema,”  arvab Peep Männil Keskkonnaagentuuri ulukiseire osakonnast. “Et teada saada, kus on suuremad mägralinnakud. Seni võiks aga näiteks looduskaitseseaduse kitsendustesse ühe lause lisada: mägralinnakust kuni 20 meetrit äärmisest urusuudmest on lageraie keelatud,” pakub Männil. “Muud raided võiks lubatud olla.”
Uuelt aasta algul saavad asjaosalised keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonnas kokku ja arutavad suurte mägralinnakute reaalse kaitse võimalusi. Siis anname ka aasta looma kodulehel teada, mida kaitse tagamiseks on plaanis ette võtta.