Täna läbi aastate

Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

Aasta mullaks valiti näivleetunud muld

Postitas Looduskalender - R, 12.01.2018 - 10.10

EMÜ annab teada

Näivleetunud mulla profiil (foto: EMÜ)

Eesti maaülikoolis korraldatud mullapäevadel otsustati 2018. aasta mulla valik: segametsade punakaspruun näivleetunud muld.

EMÜ mullateaduse professor ja õppetooli juhi Alar Astoveri sõnul on näivleetunud mullad ühed Lõuna-Eesti viljakaimad, millel on peamiselt levinud võimsate kuuskedega segametsad. Sellise mullastikuga metsad on samuti hinnatud seenemetsad.

Ühtlasi on näivleetunud muld Liivimaa põllumehe parim muld ja  kasutussobivuselt universaalne: sellel saab kasvatada enamikku mulla suhtes nõudlikke kultuure nagu teraviljad, kartul ja raps.

VIDEO: kanakull on tänaseks ennast kaamera ees sisse seadnud

Postitas Looduskalender - N, 11.01.2018 - 21.21

Video salvestas Fleur, pildi napsas Laranjeiras, LK foorumist

 

Noor ning suur kanakull, ilmselt Soomest saabunud, arvasid nii Aivar Leito, kui Urmas Sellis

 

Kanakull        Accipiter gentilis

 

Talvisel ajal on kanakullid nähtavamad ja ka arvukamad ning seda mitmel põhjusel. Suvel pesitseti metsades, seda päris peiduliselt. Mingi osa noor- ja vanalindudest rändas lõuna suunas, aga põhja- ja idapoolt on saabunuid märksa rohkem. Seega võiks talviseks arvukuseks hinnata tuhatkond lindu, aga talvine lindude loendus annab kindlasti täpsema tulemi.

MÕTISKLUS: Ühe metsatuka lõpp

Postitas Looduskalender - N, 11.01.2018 - 12.12

Pildistas ja arutles Kaisa Berg

Kuu aega tagasi kasvas siin veel männimets. Enamik neist puudest oli seemnest võrsuma hakanud 1873. aasta paiku. See tähendab väga kaua aega tagasi, kui mõelda meie riigi vanusele või ühe inimelu kestusele. Need puud olid vanemad kui Eesti Vabariik, mis tähistab peagi 100. aastapäeva, ning hakkasid võrsuma enne seda, kui sündis mu vanaema vanaema.

Tänaseks on sellest riigile kuuluvast metsatukast jäänud alles vaid palgivirnad, hake ja kännud.

Mänd võib elada Eestis 350 kuni 500 aastaseks. See tähendab, et need terved ja elujõulised puud oleks võinud elada veel aastasaja või mitu ning pakkuda puhkekohta inimestele ning elupaikasid teistele elusolenditele. Seadus lubab seesuguse männiku 90-aastasena lagedaks raiuda.

Lumekaku arvukus maailmas on varemarvatust kordades väiksem

Postitas Looduskalender - N, 11.01.2018 - 11.11

Linnuvaatlejawww.linnuvaatleja.ee

Lumekakk (Bubo scandiacus) on tsirkumpolaarse levikuga arktiline lind, kes pesitseb Põhja-Ameerika, Aasia ja ka Euroopa tundraaladel. Varem arvati, et liigi ulatuslikul levialal elab kokku umbes 200 000 lumekakku, kuid viimaste aastate uuringud näitavad varemarvatust palju lokaalsemat levikut ning kordades madalamat liigi arvukust – 14 000 paari ehk 28 000 suguküpset isendit. Kuna lumekaku arvukus kõigub suurel määral koos saakloomade (peamiselt lemmingud ja teised närilised) arvukuse muutustega, võib toiduvaestel aastatel lumekaku koguarvukus langeda 7000, võibolla isegi vaid 5000 paarini. Euroopas, peamiselt Venemaa arktilistel aladel elab hinnanguliselt 700-2300 paari lumekakke.