1. veebruaril algab Euroopa Liidu LIFE projekti „Loodusrikas Eesti“ rahastamisel katsetus, mille käigus püütakse Keskkonnaameti ja Eesti Jahimeeste Seltsi eestvedamisel vähendada väikekiskjate mõju Lääne-, Hiiu- ja Muhumaa rannaniitudel pesitsevatele lindudele.

Viimastel aastatel läbi viidud uuringud näitavad, et väikekiskjate ebaloomulikult kõrge arvukus ohustab rannaniitude linnustikku. Et seeläbi kannatavad ka mitmed juba praegu kehva käekäiguga kaitsealused linnuliigid, on Keskkonnaamet otsustanud rahastada katsetust, mis teadlaste hinnangul võiks linnustiku olukorda parandada.

Sahvri varusid oli paari kilo jagu

Kaelushiir          Apodemus flavicollis

Pildil näeme tammetõrusid, ubasid, kruupe, aga oma peidupaikadesse veetakse pea kõike - isegi hiirtele hoonetesse pandud mürki (roosa mürgiseguga kaerahelbeid, mis poes müügil).

Pedja jõel talvitub rohkesti veelinde

Nädal oli jätkuvalt väga muutliku ilmastikuga.

Kaks esimest päeva olid sompus ja soojad. Aegajalt sadas nõrka vihma. Teisipäeva öösel tõusis maksimaalne õhutemperatuur 1,5 kraadini. Lume paksus kahanes vähehaaval. Üksikud kõrgemad künninukid ja suuremad rohututid tulid lume alt nähtavale.

Teisipäeva hommik oli pilves, aga päeval tuli päike nähtavale. Pärastlõunal hakkas külmetama ning teed muutusid libedaks. Kiire jahtumisega tekkis õhtuks udu. Järgnev öö oli selge taevaga ning ka Jõgeval oli võimalik näha virmalisi.

Jaanuar

Mida karud jaanuaris teevad?

Karud magavad sügavat talveund. Jaanuari esimesel poolel hakkavad tiined emakarud poegima. Tavaliselt on karuemal 1-3 poega, kuid Eestis nähakse üsna tihti ka 4 ja vahel isegi 5 kutsikaga emapätse. Aastate jooksul oleme ka Alutaguse karuvarjest 4 pojaga pesakonda näinud.  Karupojad on sündides äärmiselt väikesed, abitud, pimedad ja kõrvad kilega kaetud. Kaaludes 300-400 grammi, on nad oma emast 500 korda kergemad. Inimlaps näiteks on emast ainult 20 korda kergem. Instinktiivselt leiavad karubeebid tee ema tissini.

Kalju- ehk maakotkas

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos