Põldvarblane        Passer montanus

Nii põldvarblased, kui koduvarblased pesitsevad nö kultuurmaastikel ja pesitsevaid paare võib mõlemal sugulasliigil olla kuni sada tuhat.

Kui põldvarblased pesitsevad looduslikumas ümbrused võib nende pesa leida tihedast hekist, mõne kuus okste vahelt ja muidugi puuõõnsustest. Põldvarblased pesitsevad meil kaks korda.

Aed-põõsalind       Sylvia borin

Kena flöötiva vilemodulatsiooniga laululind, aga äärmiselt tagasihoidliku sulestikuga, mis on ka heaks määramise tunnuseks. Lennul lauldakse haruharva.

Väikese, aga ettevaatliku linnu seljasulestik on pruunikas ja alapool lihtsalt heledam ehk muud polegi öelda. Putukaid toiduks otsides tegutseb rahutult hüpeldes nii puude, kui põõsaste lehestiku vahel, harvemini maapinnal.

Emaslind Tiiu pesal?

Veebikaamera ülekanne oli pikalt häiritud, aga töötab tänasest – näis kaua.

Emaslind munes esimese ja ka ainsa muna pesasse 16.mail õhtupoolikul. Tavalisemalt on pesas kaks muna, aga lennuvõimestub nagu vaatajad teavad vaid üks suur-konnakotka poeg.

Pesal näeme ma emaslindu sest tema haub ja isaslind toidab teda. Haudeaeg on pikk 42 päeva, aga vahel isegi kauem.

Pühapäevaks on emaslind haudunud kolm nädalat.

Innarahu näeb välja veelindude paradiisina.

Möödunud aastal saime veebikaamera vahendusel kaasa elad kühmnokk luikede paari pesitsemis aegsele käitumisele. Tänavu ei paista rohttaimede seast seda põõsastki, mille taga luiged pesitsesid.

Põuda pole olnud ja linnuväetise ning vihmadega koosmõjul lokkab taimestik, mille varjus pesitsejatel hea, rahulik toimetada.

Huviline saab kaameratuuril päris hästi iseseisvalt veelinde määrata.

Veebikaamera kuvatõmmis Fleur, LK foorumist

Must-toonekurg        Ciconia nigra

Vanemad kurepojad saavad täna nädalaseks, pisem jõuab sama tähiseni pühapäeval.

Ilmad on pika ootamise järel juba peaaegu suvised. Fenoloogilise suve alguseks peetakse õunapuude õitsemise lõppu.