Kujutage ette, et peate nälja leevendamiseks murdma endast enam kui 15 korda suurema saaklooma, kasutades ainult oma hambaid! 

Tekst: Laura Kiiroja
Video: Deby Dixon, 2024

Taas üks uus teadusuuring selle kohta, kuidas hundid kopraid jahivad - ikka Voyageurs Wolf Project`i teadlastelt, kes selle teemaga juba alates 2015. aastast on tegelenud.

Tekst: Laura Kiiroja
Foto: Voyageurs Wolf Project

Enne 2015. aastat polnud huntide koprajahti eriti uuritud, sest seda käitumist on ääretult keeruline vaadelda. Kuni 2019. aastani läbi viidud uuringud aga näitasid, et hundid murravad kopraid hoopis teisiti kui sõralistest saakloomi - peaasjalikult üksinda ja juhuslikult peale sattudes või varitsedes (ehk siis mitte taga ajades). Kusjuures hundid võivad lausa 8h järjest kannatlikult kobrast oodata.

Alates 1979. aasta Berni konventsioonist, millega võeti hundid kaitse alla, on huntide arvukus Euroopas tublisti kosunud ning hunte leidub nüüd igas Mandri-Euroopa riigis. Saksamaa on üks neist riikidest, kus hundiarvukus on teinud viimase poole sajandi jooksul läbi drastilise muutuse, kasvades sisuliselt väljasurnud staatusest ca 1200-1300 isendini. Väga range kaitse tulemusena elab Saksamaal 2022/2023 aasta ametliku raporti kohaselt 184 hundikarja (suuruses 3-10 isendit), 47 hundipaari ning 22 paikset üksikut kriimsilma.

Seekord jagame ühe Arizona (USA) farmi videoklippe tublide karjakaitsekoerte Bo, Lily ja Judge’i töistest öödest. 

Tekst: Laura Kiiroja

Huntidel on üks hämmastav peotrikk! Nimelt suudavad nad ühe korraga röögatu palju süüa.

Kuna saaklooma edukas (ehk murdmisega lõppev) jaht on siiski võrdlemisi haruldane ja ebaregulaarne, näeb huntide evolutsiooni käigus väljakujunenud ellujäämise strateegia ette, et 1) tuleb kinni haarata igast võimalusest saaklooma jahtida ning 2) kui toit on olemas, siis ennem rebenegu vats kui hüva rooga üle jääb!

Kaunase zooloogiamuuseumis Leedus avati sel kolmapäeval, 6. märtsil Eesti fotograafide näitus karudest. Kuna Leedus puudub püsiv karupopulatsioon juba alates 1850. aastatest, siis peavad Eesti fotograafide pildid aitama veidi tutvustada Leedu loodushuvilistele meie karu käitumist ja iseloomu.

Hiljuti jagas CBC News fantastilist videothiire kombel lume all teed rajavatest huntidest. Kaadrid filmiti Hiinas ning kommentaari andis ekspert, keda võib nimetada maailma esihundibioloogiks – L. Dave Mech.
 

Kokkulõigatud Vabaõhumuuseumi rajakaamerate videost näeb, kui ühesuurused ja sarnased on meie rebane ja šaakal. Eriti raske on neil vahet teha pimedas - mõlemal koerlasel on kohev saba, suhteliselt lühikesed jalad ja pimedas värv eristamatu. Täpsemalt võrreldes aga näeb, et rebase nägu on veidi kolmnurksem-nunnum, saba pikem ja otsast hoopis heledam ning kasukas ühtlasema tooniga ehk pole nii kirju kui šaakalil.

“Ei saa salata, et tegelikult on hunt siinse ökosüsteemi kvaliteedi märk!” Nii ütles Keskkonnaagentuuri suurkiskjate seire peaspetsialist Marko Kübarsepp hiljutises Osooni saate lõigus, kus ta tutvustas lähemalt oma igapäevatööd - hundiseiret.

Täna ilmub meie 300.  artikkel rahvuslooma kodulehel ning sel puhul jagame teiega eriti armsat uuringut hundi väiksematest koerlastest sugulastest.

Tekst: Laura Kiiroja
Foto: Böcker et al., 2024