Rahvusloom

Toetajad

Postitas Aasta Loom - E, 14.05.2018 - 23.32
Sisu

"On väga sümpaatne, et Eesti rahvusloomaks valiti hunt, kes hoiab karjaliikmeid ja teeb omavahel tõhusat koostööd, olles üks intelligentsemaid loomi meie looduses.
Nagu ennevanasti, on hunt jätkuvalt meie naaber, kellega tuleb arvestada. Olgugi, et ta võib olla vahel tülikas naaber, on tal siiski looduses kanda eluliselt tähtis roll. Hundi mõneti vastuoluline olemus on heaks meeldetuletuseks, et loodus on loodus, see ei jagune heaks ega halvaks.
Liviko on läbi aegade toetanud mitmeid rahvuslikke ja eestlastele südamelähedasi eestvedamisi ja projekte nii muusika, kirjanduse kui ka spordi vallas. Meie jaoks on loomulik jätk, et keskkonnateadliku ja rahvusliku ettevõttena avaldab Liviko austust ka värskelt valitud rahvusloomale. Liviko annab sel puhul välja raamatu „Hunt“, kuhu on kirjutanud erinevaid hunditeemalisi lugusid loodusuurijad, -kaitsjad, -fotograafid ja paljud teised. Kogumikku illustreerivad fotod Eesti võsavillemitest.

Hundikutsikate sündimise aeg

Postitas Aasta Loom - L, 05.05.2018 - 16.27
Avapilt
Sisu

Aprilli lõpus või mai alguses sünnivad hundikutsikad. Mõni päev enne poegimist valmistab hundiema ette pesapaiga.

Et mitte asjata liigset vaeva näha, kasutab hundiema vahel mõnda mahajäetud rebase- või mägraurgu, mida vastavalt oma maitsele suurendab ja parandab. Sageli on üks ja sama pesapaik ühe hundikarja kasutuses mitmeid põlvkondi järjest. Pesa asub kindlasti veekogu läheduses, et hundiemal oleks lihtne vahepeal joomas käia.

Millised on hundikutsikad sündides?
Pärast hundiema 63 päeva kestnud tiinust sünnib pesakonda keskmiselt 4-6 kutsikat. 
Sündides on hundid pimedad ja kurdid. Nii silmad kui kõrvad hakkavad avanema
umbes kahe nädala vanuselt. Samal ajal võib kuulda ka esimesi ulgumisi.

Ajalooline hetk: video rahvuslooma väljakuulutamisest

Postitas Aasta Loom - R, 27.04.2018 - 16.03
Sisu

Video: Tarmo Mikussaar

 

Aleksei Turovskski kuulutas 23.04.2018 Rahvusraamatukogu loodusõhtul rahvusloomaks hundi sõnadega: "Hunt on kõikidest üle!"

Laiema publiku jaoks hüüti hunt välja samal õhtul ETV  "Osoon" eriväljaandes saatejuhtide Sander Loite ja Kristo Eliase suu läbi. Saade oli pühendatud hallivatimehele, kellest kõnelesid nii rahvaluuleteadlane Marju Kõivupuu, hundiuurija Marko Kübarsepp, metsa- ja jahimees Vahur Sepp ning lambakasvataja Ants Kuks.

Rahvusloomaks kuulutati hunt

Postitas Aasta Loom - E, 23.04.2018 - 20.30
Sisu


Jüripäeval, 23. aprillil kuulutati saates Osoon välja Eesti rahvusloom, kelleks on hunt. Hunt valiti rahvusloomaks koostöös erinevate loodushoiu ja kultuuriga seotud asutuste ja ühendustega.

"Hunt on meie looduse pärisosa ja ta ei jäta ühtegi inimest külmaks," kommenteerib folklorist Marju Kõivupuu.  "Ta on meie rahvapärimuse populaarseimaid loomi, tema kohta on rahvasuust kirja pandud üle 500 nime ja arvukalt rahvajutte. Hunt sümbolliigina aitab kaasa loodusmaastike väärtustamisele, kuna susi on tervikliku ökosüsteemi üks indikaatorliike."
 

Hundimaastikud

Postitas Aasta Loom - P, 22.04.2018 - 22.41
Sisu

Valdur Mikita

Ilmselt pole läänemeresoome aladel ühtegi teist looma, kes oleks mõjutanud loodusmaastike kujunemist, aga ka inimeste keelt ja kultuuri rohkem kui hunt. Hunt on olnud meie raba- ja metsamaastike valitsejaks sadu ja tuhandeid aastaid, samavõrra oluliseks on ta tõusnud ka meie esivanemate keele- ja meeleruumis. Osava kütina on hunt kontrolli all hoidnud suurte rohusööjate arvukust ja kujundanud seeläbi kaudselt ka soome-ugri maastike metsarohket välisilmet.

RAHVUSLOOM - HUNT

Postitas Aasta Loom - P, 22.04.2018 - 19.14
Avapilt
Sisu

Foto: Valeri Štšerbatõh

Milleks rahvusloom?

Elame ajastul, mil globaalne kultuur loob pidevalt juurde uusi tugevaid sümboleid, mis mõjuvad meie kultuurile kohati laastavalt ja takistavad tunnetust ühtse keele- ja kultuuriruumina. Oma sümbolite kujundamine muutub aina olulisemaks. Vastukaaluks mõjudele, mis tulevad väljastpoolt, tuleb leida rahvast ühendavaid ja traditsioonidega kooskõlas olevaid sümboleid, mis kasvavad kultuuri seest. Tugeva aluse selleks leiame loodusest.

Rohujuure tasandil sündinud idee rahvusloomast aitab luua riiki ja rahvast ühendava märgilise sümboli.


Miks hunt?

Rahvusloomaks hunt

Postitas Aasta Loom - P, 22.04.2018 - 19.11
Sisu

Hunt on metsiku ja puutumatu looduse sümbol. Meie rabasid ja suuremaid metsamassiive on tabavalt nimetatud ka hundimaastikeks. Ilmselt pole läänemeresoome aladel ühtegi teist looma, kes oleks loodusmaastike kujunemist, samuti inimeste keelt ja kultuuri rohkem mõjutanud kui hunt.

Osava kütina on hunt kontrolli all hoidnud suurte rohusööjate arvukust ja kujundanud seeläbi kaudselt ka soome-ugri maastike metsarohket välisilmet. Ta on olnud meie raba- ja metsamaastike valitsejaks sadu ja tuhandeid aastaid. Samavõrra oluliseks on hunt tõusnud ka meie esivanemate keele- ja meeleruumis. Kui tekitada pingerida, millised metsloomad on rahvapärimuses esiplaanil, siis hõivab ülekaalukalt esikoha hunt.