Valge kasukaga väikesel valgel vaibakesel

Опубликовано Looduskalender - пн, 03/13/2017 - 17:17
Autorid

Foto Tiit Hunt, www.rmk.ee

Изображение
Kusagil kuuseheki varjus saab veel märkamatut mängida…
Содержимое

Kusagil kuuseheki varjus saab veel märkamatut mängida…

 

Nirk         Mustela nivalis

 

Põhjus maailma pisemast kiskjast rääkida on ajakohane.

Piisava toidulaua korral käib nirkidel pereplaneerimine. Pisinärilistele oli talv kergemate killast, seevastu vähelumisel talvel nirkidele ohtlik eks ikka liigse väljapaistvuse tõttu sest vaenlasi neil jagub nii neljajalgsete, kui tiivuliste seas.

Muidu üksikeluviisilised tegelased liiguvad innaajal väljapaistvamalt ja julgemalt. Emaslooma territoorium suurus algab hektarist, aga jääb alla kolme hektari. Isasloomad liiguvad laiemalt, mis võib kattuda osaliselt paari emaslooma maaalaga.

Erinevates teatmeteostes pakutakse nirgile päris erinevaid mõõtusid. Tiidu pildile saadud isendi kehapikkus jääb alla veerand meetri (seega suur isend, oletatavalt isasloom sest emasloomad on kröömike pisemad). Pea on nirkidel umbes viie sentimeetrine nagu ka saba pikkus. Kõrvad on pisikesed. Kaalu hinnanguliselt sada grammi.

Nirk on talvel lumivalge kasuka ja sabaga. Ainuüksi must sabaots viitab juba kärbile.

Nirkidel on karvavahetus just algamas. Suvekarvas, pruuniseljaliseks muututakse alles aprillikuus.  

Kogu talve on toitutud pisinärilistest, peamiselt uruhiirtest, sulailmadega otsitakse ka selgrootuid. Tänu pea ja keha ühtlasele läbimõõdule liigutakse valge „kuningliku kasukaga“ hiirekäikudes nobedalt ringi. Varjepaikadena kasutataksegi enamalt jaolt teiste loomade käike või urge. „Mugavamaks“ muudavad nirgid oma mitmed elamised saakloomade karvadega.

Toidukülluse korral soetavad nirgid omale varusid. Seda täiesti põhjendatult sest loom peab näljasurma vältimiseks sööma vähemalt korra ööpäevas. Täiskasvanud looma söömatarve peaks olema kolmandik kehakaalust, mis tundub pisikese looma kohta päris suur. Jahiretkele järgneb puhkepaus ja puhkepausile jahiretk - selline ongi enamuse aastast nirgi elurütm.

Maapinnal liigutakse hüpetega, ohtu märganud looma põgenemine on „silmapilkne“. Osavalt ronitakse puudel, vette minek ning ujumine kuuluvad elustiili juurde. Ümbrust uuritakse just nõnda, kui fotol näeme.

Meil elutsevad kärplased on kõik nirgi sugulased:

Kärp, Mustela erminea

Mäger, Meles meles

Saarmas, Lutra lutra
Mink, Mustela vison 

Metsnugis, Martes martes
Kivinugis, Martes foina
Tuhkur, Mustela putorius
Naarits, Mustela lutreola 

На своей веб-странице мы используем cookie-файлы для поддержания технической функции и улучшения опыта пользования.

Также мы пользуемся аналитикой данных и рекламными услугами.