Rabahani       Anser fabalis

Täna vaatleme samuti läbirändureid, tumedamaid halle ning veidi suuremaid, kui suur-laukhanesid, aga segaparvedes võime neid märgata nii rändel, kui toitumas.

Rabahanede pesitsusala algab Kesk-Soome soodest ja sealt edasi põhja suunas. Kevadrändel, märtsis-aprillis teevad meil toitumispeatusi kümned tuhanded rabahaned. Suurema parve lennupildis näeme „hanekolmnurka“, aga lennatakse ka pikalt üksteise „sabas“. Lennul häälekad - selline nasaalselt pasundav kaagutamine.

Teiste hallide hanedega võrdluses jätavad rabahaned lennul „tumeda mulje“: pruuni pea ja kaelaga, hallikaspruunide, aga vahel ka täiesti pruunide tiibadega, kus võime märgata  heledamaid laike. Alakeha hallikaspruun. Kehapikkuselt umbes kaheksakümne sentimeetrised, tiibade siruulatus kuni kaks korda suurem, kaalu kolme kilo ringis. Sugupooled sarnase sulestikuga.

Kui märkate parves veidi tumedamaid isendeid, siis need võivad olla möödunud aasta noorlinnud, kelle hoosulgede veered pole veel heledaks kulunud. Kindlaks tunnuseks nimetatu siiski ei kõlba.

Kui haneparv näiteks põllul tegutseb ja linnud lasevad endid vaadelda on heaks  määramistunnus linnu nokk: see on teiste hallide hanedega võrreldes pikemapoolne. Keskelt oranzh, aga noka tüvi ja ots on mustad (vaata Arne alumist fotot). Silmaiiris tumepruun, jalad kenalt oranžid.

Vaata rabahanede vaatkusi: LINK

Rabahaned

Meilt rändavad rabahanedega koos vähearvukalt läbi alamliikide fabalis ja rossicus esindajad, aga jätame nemad pigem asjatundjatele.